Eesti Merelaevandus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
'''Eesti Merelaevandus''' (inglise ''Estonian Shipping Company Ltd.'', lühend: '''ESCO''') oli aastal 1940 asutatud [[reeder|laevandusettevõte]]<ref name="EE"/>, mille omanik on praegu AS [[Tschudi Shipping Company]]<ref name="eml.ee">http://www.eml.ee/introduction_est.html (vaadatud 03.03.2013)</ref>.
 
Eesti Merelaevandus sai alguse 1940. aastal, mil Eesti [[reeder]]ite laevad natsionaliseeriti<ref>Shipping community on a graveyard. [[Scandinavian Shipping Gazette]], 23. august 2002 (inglise keeles)</ref>. Natsionaliseeritud laevade ja varade haldamiseks asutati teedeministeeriumi[[teedeministeerium]]i juurde 6. augustil 1940 a. [[August Hansen|August Hanseni]] poolt juhitud '''ENSV Meretranspordi Keskus''', mille ülesandeks sai natsionaliseeritud kauba- ja reisilaevadega transpordi ja tegevuste korraldamine.<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/07/12</ref> Sellest sai hiljem natsionaliseeritud laevade haldamiseks ettevõte '''Eesti Riiklik Merelaevandus'''<ref name="EE"/>, mis tegutses ka [[Saksa okupatsiooniokupatsioon ajal.Eestis Kogu(1941–1944)|Saksa Teise maailmasõja järgselokupatsiooni ajal allus ettevõte, hiljem [[tootmiskoondis]] NSV Liidu Mereministeeriumile, mis otsustas nii laevade ehituse kui ka kinnitas kaugsõidukapteniks saajad. Enne Eesti Vabariigi taasisiseseisvumist kuulusid tootmiskoondise Eesti Merelaevandus koosseisu nii 82 [[kaubalaev|kauba-]] ja [[reisilaev]]a, [[Vanasadam|Tallinna Merekaubasadam]], [[Muuga sadam|Uussadam]] ja [[Loksa Laevaremonditehas]] kui ka hulk merendust teenindavaid väiksemaid ettevõtteid ja talitusi.
 
Teise maailmasõja järgsel ajal allus ettevõte, hiljem [[tootmiskoondis]] [[NSV Liidu Mereministeerium]]ile, mis otsustas nii laevade ehituse kui ka kinnitas [[kaugsõidukapten]]iks saajad. Enne Eesti Vabariigi taasisiseseisvumist kuulusid tootmiskoondise Eesti Merelaevandus koosseisu nii 82 [[kaubalaev|kauba-]] ja [[reisilaev]]a, [[Vanasadam|Tallinna Merekaubasadam]], [[Muuga sadam|Uussadam]] ja [[Loksa Laevaremonditehas]] kui ka hulk merendust teenindavaid väiksemaid ettevõtteid ja talitusi.
Eesti taasisiseseisvumisel õnnestus Eesti Merelaevanduse laevad jätta Eestile ning neil heisati peatselt Eesti lipp. Eesti Merelaevandus kujundati märtsis 1992 ümber riigiaktsiaseltsiks, mille nimeks sai '''RAS Eesti Merelaevandus'''<ref>Riikliku aktsiaseltsi "Eesti Merelaevandus" põhikiri. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 1992, nr 4</ref>. Samal ajal moodustati eraldi ettevõtted [[Tallinna Sadam]], Muuga Sadam ja ka Loksa Laevaremonditehas iseseisvus. 1991. aasta jooksul vabanes Eesti Merelaevandus ka muudest laevandusega seotud ja ka väheseotud tütarettevõtetest ja abiteenistustest ning asus tegutsema vaid reederina.
 
[[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti taasisiseseisvumisel]] õnnestus Eesti Merelaevanduse laevad jätta Eestile ning neil heisati peatselt [[Eesti lipp]]. Eesti Merelaevandus kujundati märtsis 1992 ümber riigiaktsiaseltsiks[[riigiaktsiaselts]]iks, mille nimeks sai '''RAS Eesti Merelaevandus'''<ref>Riikliku aktsiaseltsi "Eesti Merelaevandus" põhikiri. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 1992, nr 4</ref>. Samal ajal moodustati eraldi ettevõtted [[Tallinna Sadam]], Muuga Sadam ja ka Loksa Laevaremonditehas iseseisvus. 1991. aasta jooksul vabanes Eesti Merelaevandus ka muudest laevandusega seotud ja ka väheseotud tütarettevõtetest ja abiteenistustest ning asus tegutsema vaid reederina.
 
Hiljem reorganiseeriti riigiaktsiaselts aktsiaseltsiks ning ettevõte asus laevastikku moderniseerima. 10. juulil 1997 sõlmis [[Eesti Erastamisagentuur]] lepingu ASi Eesti Merelaevandus [[erastamine|erastamise]] kohta ASiga ESCO Holding.<ref>11. juunil kell 13. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] 1997, nr 12-13</ref>
9. rida ⟶ 11. rida:
Pärast laevakompanii erastamist reorganiseeris uus omanik seda korduvalt ja tegutseb muu nime all, kuid hoidis '''ASi Eesti Merelaevandus''' kui laevaomanikku kuni 2014. aastani alles.
 
Ettevõte kustutati [[Äriregister|äriregistrist]] pankrotimenetluse[[pankrotimenetlus]]e raugemise tõttu 2019. aastal<ref>[[Madli Vitismann]]. Eesti Merelaevanduse nime lõpp. [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] nr 4, 2019</ref>
== Viited ==