Erinevus lehekülje "Tervetoon" redaktsioonide vahel

Lisatud 3403 baiti ,  1 aasta eest
Eemaldatud muudatus 5669821, mille tegi Sallandman (arutelu)
(Ümbersuunamine lehele Suur sekund)
Märgis: Uus ümbersuunamine
(Eemaldatud muudatus 5669821, mille tegi Sallandman (arutelu))
Märgised: Ümbersuunamine eemaldatud Eemaldamine
 
{{Intervall}}
#suuna [[Suur sekund]]
'''Tervetoon''' ehk '''täistoon''' ehk '''toon''' on üldises praktilises muusikalises keelekasutuses [[suur sekund|suure sekundi]] [[sünonüüm]]iks. [[Võrdtempereeritud häälestus]]es on ühe tervetooni suuruseks 200 [[tsent]]i.
 
Mõiste "tervetoon" tuleneb [[Aristoxenos]]e poolt kasutusele võetud mõistest "toon". Aristoxenos kasutas mõistet "tervetoon" [[helikõrgus]]te [[intervall]]i [[mõõtühik]]una, tuletades sellest mõisted [[pooltoon]], [[kolmandiktoon]], [[veerandtoon]] ja üldiselt 1/n-toon ning kujutas [[konsonants|konsoneerivaid]] intervalle tervetooni [[kordne|kordsetena]]: kvart = 2½ tooni, kvint = 3½ tooni, oktaav = 6 tooni. Samad helisageduste vahekorrad kehtivad ka täna lääne muusikas valitsevas [[võrdtempereeritud häälestus|võrdtempereeritud]] [[kaksteisthelisüsteem]]is.
 
[[Pythagoras]]e traditsioonis ilmneb puhta kvindi (helisageduste suhe 3:2) ning puhta kvardi (helisageduste suhe 4:3) erinevus tervetooniga (helisageduste suhe 9:8). Juba [[Eukleides]] võttis üle aristokseenliku terminoloogia, mistõttu mõiste "tervetoon" muutus mitmetähenduslikuks.
 
Renessansi ajal hakati puhta tertsi (5:4) kasutuselevõtu tõttu tegema vahet suurel tervetoonil (9:8) ja väiksel tervetoonil (10:9) (puhas suur terts = suur tervetoon + väike tervetoon). See vahe kehtib ainul [[puhas häälestus|puhta häälestuse]] puhul, kuna muude häälestuste puhul on tervetoonil taas uued proportsioonid. Enamasti elimineeritakse [[süntooniline komma]] (erinevus suure ja väikse tervetooni vahel), nii et tervetoon on kõigi tavaliste temperatsioonide kontekstis üheselt mõistetav intervall, mis tugineb definitsioonile "tervetoon = kvint - kvart".
 
Antiigi helisüsteemis kerkisid peale [[Philolaos]]e/Eukleidese ja Aristoxenose diatooniliste [[tetrakord]]ide esile veel väga paljud erinevad diatoonilised tetrakordid, näiteks [[Didymos]]e tetrakordid, mille puhul tänapäeva muusikateoreetikud räägivad suurtest ja väikestest tervetoonidest intervallide suhetega vastavalt 9:8 ja 10:9.
 
[[Diatooniline helirida | Diatooniliste heliridade]] puhul kasutatakse [[aste (muusika)|astmetena]] vaid tervetoone ja pooltoone. Siit tulenevad sünonüümid tervetoon = suur sekund ning pooltoon = väike sekund.
 
 
{| class="wikitable"
!intervall||oroportsioon||ligikaudu [[tsent]]ides
|-
| tervetoon ([[võrdtempereeritud häälestus]]) || align="center"|<math>\sqrt[6]{2}</math> || 200 tsenti
|-
| suur tervetoon || align="center"|9 ''':''' 8 || 204 tsenti
|-
| väike tervetoon || align="center"|10 ''':''' 9 || 182 tsenti
|}
 
Alates 19. sajandist ja eriliselt muusikalise [[impressionism]]i puhul võimaldas [[tervetoonhelirida]] eraldada oktaavi siseselt kaks [[võrdtempereeritud häälestus|võrdtempereeritud]] [[heksakord]]i, milles [[heliklass]]id ei kordu.
 
Lääne mitmehäälses muusikas kasutati kuni 20. sajandi alguseni väikseima intervallina pooltooni oma variantidega. Juba antiigi muusikateoorias tunti väiksemaid intervalle. Näiteks Aristoxenos räägib komandik-, veerand-, kuuendik-, kaheksandik- ja kaheteistkümnendiktoonidest, mida tänapäeval nimetatakse [[mikrointervall]]ideks. Mikrointervalle hakkas 20. sajandil taas kasutama näiteks helilooja [[Alois Haba]]. Ida muusikas on mikrointervalle kasutatud alati.
 
[[Kategooria:Muusikateooria]]
[[Kategooria:Helikõrgus]]
 
[[es:Segunda]]