Peeter Ulas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
10. rida:
1970. aastatel võttis Ulase loomingus võimust [[Sürrealism|sürrealistlik]] vaimsus. Kõige enam inspireerisid teda sellel perioodil linn üldisemas tähenduses, selle rütmid ja arhitektoonika ning Itaalia reisi muljed.<ref name=":1" /> Kunstnik avastas enda jaoks [[Pehmelakk|pehmelaki]] tehnika ning kombineeris seda [[Embossing|embossinguga]] (värvita reljeeftrükk), [[klišeetrükk|klišeetrükiga]] jne.<ref name=":0" /> 1970. aastatel võitis tema looming juba üleüldise tunnustuse.
 
1980. aastatel järgnes suures formaadis tööde sari "Pidulik graafika"<ref name=":0" />, mis tõi Ulasele [[Kristjan Raua nimeline kunstipreemia|Kristjan Raua nimelise kunstipreemia]]. 1990. aastate lõpust muutus Ulase looming lakoonilisemaks ja samas värvikamaks. Oluliseks muutusid kompositsioon, rütm ja värv. Just selle perioodi sarjadega pälvis kunstnik 2004. aastal Eesti graafikale suunatud Eduard Wiiralti preemia.<ref name=":1" /> Ulase looming oli veenvalt isikupärane, salapärane ning filosoofiline.
 
Ta oli üks silmapaistvamaid [[Friedrich Reinhold Kreutzwald|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi]] loomingu illustreerijaid. Kreutzwaldi muinasjutu "Paristaja-poeg" kujundamise eest pälvis ta [[Jaan Jenseni preemia]] (1987).
16. rida:
==Tunnustus==
*1976 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]]
*1983 [[Kristjan Raua nimeline kunstipreemiapreemia]] (graafilised lehed "Õhud, õhud, õhud" ja "Õhud, maad ja veed")
*1987 [[Jaan Jenseni preemia]]
*2004 [[Eduard Wiiralti kunstiauhind]]