Erinevus lehekülje "Psüühikahäire" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[Maailma Terviseorganisatsioon]]i arusaama kohaselt sõltub psüühikahäire sisu konkreetse ühiskonna sotsiaalsetest, kultuurilistest, majanduslikest ja õiguslikest iseärasustest.
 
Enamlevinud psüühilised haigused on [[meeleoluhäired]] ([[Depressioon|depressioon]] ja [[bipolaarne häire]]), [[psühhootilised häired]] (sh [[skisofreenia]]) ja [[ärevushäired]] (sh [[paanikahäire]], üldistunud ärevushäire, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]], [[foobiad]]).
Üldiselt mõistetakse psüühikahäire all [[psüühiline funktsioon|psüühiliste funktsioonide]] häiritust. Psüühikahäireid võivad tekitada mitmesugused tegurid, näiteks sotsiaalsed, biokeemilised jne.
 
Psüühiliste haiguste ravi ja toetusvõimalused on väga mitmekesised. Tänapäevane ravi psüühiliste haiguste leevendamisel lähtub kolmest tugisambast: ravimid, psühhoteraapia ja psühhosotsiaalne rehabilitatsioon. Haiguse kulg ja prognoos on paremad, kui kasutada kombineerituna kõiki kolme.
Sageli samastatakse mõiste "psüühikahäire" mõistega "[[psüühikahaigus]]".
 
Haigusest taastumisene tähendab tihtipeale koos haigusega elus toimetulekut. See tähendab, et ühelt poolt on haiguse sümptomid raviga kas kadunud või sellisel määral taandunud, et ei sega oluliselt inimese igapäevast elu. Teiselt poolt on inimene õppinud vaatamata haigusele võimalikult iseseisvalt toime tulema ning elab mõtestatud ja tähendusrikast elu.
 
Haigusest taastumisel on oma kindlad seaduspärasused ja staadiumid. Eriti just raskemate psüühiliste haiguste puhul on taastumine pikk protsess ning võib mõnikord kesta lausa aastaid.
 
Psüühikahäired klassifitseeritakse [[RHK-10]]-s diagnoosikoodidega, mis algavad F-tähega: F0–F9.
481

muudatust