Tallinna Merelennujaam: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (Robot: "Kategooria:Peeter Suure Sadam" → "Kategooria:Peeter Suure sadam")
Resümee puudub
Merelennujaam kavandati [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] suudme vasakule kaldale 1913. aastal ja rajati 1915. aastal.
 
Sadamas dislotseerus alates märtsist 1916 1. lennurajoooni üksus, alates detsembrist 1916 Läänemere lennudiviisi 1. brigaadi 3. divisjoni staap ja üks salk. 3. divisjonil oli lennujaam ka [[Osmussaar]]el ning hiljem [[Naissaar]]el ja [[Paldiski]]s. Jaam oli mõeldud ajutisena, sest [[Lennusadam|uut lennusadamat]] alles ehitati. Uue sadama valmimisel oleks lennujaam Piritalt viidud ära uude lennusadamasse[[lennusadam]]asse. Pirita lennujaama ülem 1917. aastal oli kapten Sergei Antonovitš Lišin. Pirita lennujaamas oli 15 lennukit, kõik Setinin 9 tüüpi [[vesilennuk]]id.
 
Merelennujaam evakueeriti 23. veebruaril 1918. Lennukid lõhuti, mootorid ja väiksemad seadmed võeti kaasa, transportlaevaga «Pallada». Ehitised jäid terveks.<ref>[[Toomas Türk]]. Lõpetamata, kuid tarvitamiskõlvulik. Lennusadam 1918-1940. // Vesilennukite angaar. Lennukuurist muuseumiks. [[Eesti Meremuuseum]]. Tallinn 2014. Lk 36 </ref>
 
==Ehitised==
Palju kasutati olemasolevaid ehitisi, näiteks [[kasarm]] ja [[laatsaret]] asus "Kalevi" seltsimajas, [[ohvitser]]id elasid aga [[Peterseni võõrastemajasvõõrastemaja]]s jõe paremal kaldal.
 
[[Vesilennuk]]ite ja nende hoolduse jaoks püstitati peamiselt puitsõrestikuga hooneid, mida katsid puit ja [[present]]. Aastatel 1919–1920 võeti kolm [[angaar]]i koost lahti, üks neist viidi [[Lasnamäe]]le [[Tallinna sõjaväelennuväli|Tallinna sõjaväelennuväljale]] ja teised kaks [[Tartu]]sse [[Raadi sõjaväelennuväli|Raadi sõjaväelennuväljale]] ning pandi seal uuesti kokku.
82 669

muudatust