Allan Murdmaa: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
Murdmaa töötas aastatel 1958–1960 [[Eesti Projekt]]is, 1960–1962 Tallinna peakunstnikuna, 1963–1968 ja 1970–1976 õppejõuna [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]], 1968–1970 [[Viljandi]] TSN TK ehitus- ja arhitektuuri osakonnas ning 1976–1981 ja 1987–1992 [[Eesti Maaehitusprojekt]]is.
 
Allan Murdmaa arhitektuuriloomingu moodustavad erinevad elamute, koolimajade ja kinode tüüpprojektid ning mitmed avalike hoonete sisekujundused (Gloria, Pegasus jt). Suure osa Allan Murdmaa loomingust moodustavad aga mitmesugused monumendid – [[Amandus Adamson]]i, [[Eduard Vilde]], [[Heino Eller]]i ja [[Oskar Luts]]u mälestussammas, [[Tehumardi mälestussammas]], [[Rakvere]] stalinismiohvrite monument ning [[Maarjamäe memoriaal]]. Eesti Ajaloomuuseumi arendusdirektori [[Mariann Raisma]] arvates on Maarjamäe memoriaal üks paremaid nõukogude ajal loodud monumente Eestis{{lisa viide}}. [[1924. aasta 1. detsembri ülestõusu monumentmälestusmärk|1924. aasta 1. detsembri ülestõusu monumendi]] teostamise eest pälvis ta koos skulptor [[Matti Varik|uga]] 1976. aastal [[Kristjan Raua preemia]].
 
Murdmaa oli [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige.
19 049

muudatust