Erinevus lehekülje "Jüriöö ülestõus" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (robot Modifying: hu:Nagy észt felkelés)
'''Jüriöö ülestõus''' oli eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl ([[23. aprill]]il) [[1343]].
 
Teadaolevalt algas ülestõus taanlaste valduses olnud alal [[Põhja-Eesti]]s, kuid hõlmas ka teisi piirkondi, eriti [[Läänemaa|Lääne-]] ja [[Saaremaa]]d, Läänemaal on ülestõusu alguseks märgitud [[25. aprill]].
 
Eestlased rüüstasid [[Padise klooster|Padise kloostri]] ja tapsid seal 28 [[munk|munka]], samuti hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased valisid endile neli juhti, keda nad kutsusid [[kuningas|kuningateks]]. Ülestõusu asus peagi maha suruma Liivi ordu, mis parajasti sõdis Pihkva vürstiriigiga. Orduväed toodi kiiresti idast ära Kesk-Eestisse.
Talupoegade vägi piiras [[Harjumaa]]l [[Tallinn]]a ning Läänemaal [[piiskop]]i residentsi [[Haapsalu]]t. Lisaks pöördusid eestlased teisel pool [[Soome laht]]e võimul olnud [[Rootsi]] maapealike, [[Turu]] ja [[Viiburi]] [[foogt]]i poole palvega neile võitluses appi tulla ning saidki Soomest lubaduse abiväge saata. Abivägi jäi aga hiljaks ja Tallinna piiranud eestlaste vägi sai [[14. mai]]l [[Sõjamäe lahing|Sõjamäe lahingus]] orduväelt lüüa.
 
[[18. mai]]l saabus Viiburi foogtifoogt Tallinna,Tallinnasse eestlastele appi, ent eestlaste kaotusest teada saanuna pöördus Soome tagasi.
 
[[26. mai]]l algas Pihkva väe sissetung [[Tartu piiskopkond]]a
[[24. juuli]]l algas ülestõus Saaremaal, piirati sisse ja alistati [[Pöide linnus]].
 
[[1344]]. aasta veeburarisveebruaris tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas Saaremaa vanema [[Vesse]]. Ülestõus suruti lõplikult maha [[1345]]. aasta talvel.
 
Jüriöö ülestõus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest.
Anonüümne kasutaja