Erinevus lehekülje "Johannes Käbin" redaktsioonide vahel

Johannes Käbin sündis 1905. aastal Virumaal [[Kalvi|Kalvis]]. 1907. aastal asus Käbini perekond Eestist ümber [[Peterburi]], kus isa samal aastal suri. [[1916]]. aastal kolis ta koos ema ja vanema õega [[Petrogradi kubermang|Petrogradi kubermangi]] Sussanino külla, kus pere ostis väikese (0,27 hektrarit) talu.
[[File: Karl XXII istutatud tamm Vana-Antsa pargis.jpg|thumb|270px|left|Tamme kõrval (aastal 1978) esireas [[Johannes Käbin]] (EKP Keskkomitee 1. sekretär), Elmo Saar (Antsla ST direktor), [[Arnold Rüütel]] (EKP Keskkomitee sekretär). Tagareas paremalt: Endel Saia (EKP Võru Rajoonikomitee 1. sekretär), Aare Lang (Antsla ST partorg ja õpetaja)]]
[[Gattšina]] ([[Trotsk]]) [[Rajoon (NSVL)|rajooni]] Sussanini küla kodulooline märge Johannes Käbini kohta annab teada 17-aastasest kommunistlikust noorest Johannes Käbinist [[1922]], kes organiseeris 40-liikmelise kommunistlike noorte organisatsiooni ning nende juhina koos Georgi Nellise ja Aleksander Tammega asus uut külaelu korraldama. Alustati usuvastastest üritustest ja Karl Marxi "Kapitali" tundmaõppimisest, kohalikus teatris loodi näitering, kus asuti lavastama päevakajalisi instseneeringuid. Tema kui taluinimeste poeg oli hooajatööline, enne kui linna parteikooli õppima siirdus. Aastaga ([[1925]]–[[1926]]) lõpetas [[Karl Liebknechti nimeline Nõukogude ja Parteikool|Karl Liebknechti nimelise Nõukogude ja Parteikooli]]. 1927–1931 Petrogradi kubermangu Gattšina maakonna Sussanini külanõukogu esimees. Detsembrist 1927 [[ÜK(b)P]] liige. Aastast 1931 parteitööl Leningradi oblastis (aparaaditöötaja). Enne 1936. aastat jõudis lõpetada rajooni parteiaktiivi kursused Leningradi oblastis ja marksismi-leninismi kursused Leningradi oblastikomtee juures ja aastatel 1936–1939 õppis [[Punase Professuuri Instituut|Punase Professuuri Instituudis]], mida ei lõpetanud. Aastatel 1939–1941 oli marksismi-leninismi vanemõpetaja Moskva Gubkini nim Naftainstituudis. Veebruarist 1941 Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee (EK(b)P KK) ajakirjandussektori instruktor, 10. aprillist 1941 juhataja, kureerides kogu Eesti ajakirjandust. Augustis 1941 evakueerus NSV Liitu. Aastatel 1942–1943 juhtis ta lühiajaliselt partei-, komsomoli- ja nõukogude aktiivi kursuseid Jaroslavlis, olles ühtlasi Omski oblasti Tauria partei rajoonikomitee töötaja. 1944–1947 EK(b)P KK propaganda osakonna juhataja esimene asetäitja. 1947–1948 [[Partei Ajaloo Instituut|Partei Ajaloo Instituudi]] direktor, 1948–1950 EK(b)P KK sekretär propaganda ja agitatsiooni alal. 1940ndate lõpul juhtis EK(b)P-s nn Venemaa eestlaste rühmitust, kes vastandas ennast nn.juunikommunistiele ja Eesti Vabariigis poliitvangidena kinni istunud "vanadele revolutsionääridele". Vastasseis lõppes 1950. aastal esimeste võiduga. Märtsis 1950 toimunud EK(b)P KK VIII pleenumil mõisteti Moskvast tulnud juhiste alusel hukka Eestis väidetavalt vohav kodanlik natsionalism ning asendati senine EK(b)P KK esimene sekretär Nikolai Karotamm Johannes Käbiniga.
 
Tol ajal tundus Käbin olevat jäik poliitik, kuid järgnenud aastatel ilmutas ta üpris suurt paindlikkust ning oskas NSV Liidu muutuvate poliitiliste oludega kuni [[Leonid Brežnev|Brežnev]]i ajani alati kohaneda.
386

muudatust