Friedrich Bidder: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
4. rida:
'''Georg Friedrich Karl Heinrich von Bidder''' ([[9. november]] [[1810]] [[Bormaņi mõis]] (''Treppenhof''), [[Kuramaa]] – [[22. august]] [[1894]] Tartu) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] [[füsioloogia|füsioloog]] ja [[anatoomia|anatoom]].
 
Lõpetas 1826. aastal Miitavi (Jelgava) gümnaasiumi ja 1834. aastal doktorikraadiga [[Tartu ülikool]]i. Ta oli Tartu ülikooli prosektor aastatel [[1835]]–[[1836]], töötas 1836–431836–1843 anatoomia- ning 1843–691843–1869 füsioloogia- ja patoloogiaprofessorina, juhtis füsioloogiainstituuti ning oli 1846–501846–1850 ja 1854 ühtlasi dekaan ja 1858–651858–1865 rektor. Luges Tartu ülikoolis anatoomiat, [[histoloogia]]t, füsioloogiat, [[üldpatoloogia]]t ja patoloogilist anatoomiat.
 
Koos keemik [[Carl Schmidt]]iga tõestas ta esimesena, et [[maomahl]] sisaldab vaba [[soolhape]]t. Ta selgitas [[sapp|sapi]] tähtsust [[rasvad]]e seedimisel, avastas maomahla [[psühhomotoorne sekretsioon|psühhomotoorse sekretsiooni]] (maomahla eritub juba toidu nägemisel). Koostöös [[Carl Wilhelm von Kupffer]]iga tõestas Bidder [[1857]]. aastal, et [[närvirakk]]udest lähtuvad [[närvikiud]]. Pärast emeriteerumist töötas Tartus eraarstina. Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliige (1857) ja auliige (1884)<ref>[http://www.utlib.ee/ekollekt/tyteadlased/bidder.htm Nimekad teadlased Tartu Ülikoolis]</ref>.
 
== Isiklikku ==
Tema üks poeg Friedrich Ernst Bidder oli Tartu ülikooli arstiteaduskonna õppejõud, teine poeg [[Paul Roderich Bidder]] oli [[Laiuse Püha Jüri kogudus|Laiuse koguduse]] õpetaja.
 
==Viited==
16. rida:
== Kirjandus ==
 
*Maie Toomsalu, "Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid". - Tartu, 2002, lk. 39-4739–47 (Sisaldab ka bibliograafiat)
 
== Välislingid ==