Vanemuine (teater): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{See artikkel|on teatrist; endise ajakirja kohta vaata [[Teater Vanemuine (ajakiri)]].}}
[[Fail:Vanemuine theatre (Gardmanahay).JPG|pisi|Vanemuise teatrimaja 2014]]
'''Vanemuine''' on [[teater]] [[Tartu]]s. Teatrit loetakse [[Eesti]] ainsaks kolmežanriteatriks. Vanemuise mängukavas on nii [[draama]], muusikaetendusedmuusikalavastused kui ka [[ballett]].
 
Alates1. augustist 01.08.2019 on teatrijuhiksteatri juht [[Kristiina Alliksaar]]. 2013 – 20192013–2019 juhtis teatrit [[Toomas Peterson (teatrijuht)|Toomas Peterson]]. Aastatel 2007<ref>[https://www.postimees.ee/1610245/paavo-nogene-kinnitati-vanemuise-teatri-juhiks "Paavo Nõgene kinnitati Vanemuise teatri juhiks"] Postimees, 16. detsember 2006</ref>–2012 oli teatri juht [[Paavo Nõgene]].
 
== Ajalugu ==
[[Fail:Vanemuine, c 1910.jpg|pisi|Vanemuise teatrimaja umbes 1910. aastal]]
 
=== 1870–1906. Koidula teater, Wiera teater ===
1870. aasta 24. juuni on Eesti teatri ajalukku kirjutatud kui rahvusliku teatri sünnipäev, sest just sel päeval kanti Tartus Jaama tänaval [[Vanemuine (selts)|Vanemuise seltsi]] majas ette [[Johann Voldemar Jannsen]]i tütre [[Lydia Koidula]] kirjutatud näidend "Saaremaa onupoeg" – esimene eestikeelne näitemäng.
14. rida ⟶ 15. rida:
Ka Koidula kõhkles ja kahtles oma julges algatuses hulk aega, pidades sel teemal kirjavahetust nii Kreutzwaldiga, kes teatritegemise suhtes oli skeptiline, kui ka oma soome sõbra Antti Almbergiga, kes talle oma kodumaa teatriinfot vahendas ning temasse optimismi süstis.
 
Vanemuise seltsi 5. aastapäeva peoks sai esimene teatrietendusteatritükk lavaküpseks. Kui eesriie avanes, nägi publik maalermeister Frischmuthi maalitud taluhoonet, mille õuele ilmusid kolm meest: [[Heinrich Rosenthal]], [[Heinrich Jannsen|Harry Jannsen]] ja [[Tõnis Pekk|Tõnis Pekk]]. Just nagu antiikses Kreeka teatris, ei tunnistatud ka tegevust alustavas Eesti teatris naisnäitlejaid ning seetõttu olid meeste mängida ka naisrollid. Lydia Koidula esimene näidend oli mugandus saksa näitekirjaniku Theodor Körneri näitemängust "Der Vetter aus Bremen" (Bremeni onupoeg), mis Eesti oludesse tooduna pildus teravaid kriitikanooli kohaliku koolikorralduse pihta ja kandis pealkirja "Saaremaa onupoeg". Näidendi lavastas Lydia Koidula ise. Publiku huvi näitemängu vastu oli nii suur ja piletist ilmajäänute kurbus nii piiritu, et etendust otsustati järgmisel päeval korrata. Nii võib tagantjärele väita, et hilisematel aegadel kinnitust leidnud eesti rahva teatrilembus oli näha juba esimese lavastuse esietendusel.
 
"Koidula teatriks" nimetatud rahvusliku teatri esimeste sammude hulka kuulub kolm Koidula näitemängu – "Saaremaa onupojale" järgnes õige pea, 29. septembril 1870 "Maret ja Miina ehk kosjakased" ning 2. ja 3. juunil 1871 Koidula teatri kunstiliselt õnnestunuim näitemäng, algupärane komöödia "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola". Nende kolme näitemänguga Koidula teater piirduski, ent algus oli tehtud ning õige pea leidus jätkajaid.
149. rida ⟶ 150. rida:
=== Nimi ===
[[Fail:Vanemuise Väike Maja 2010.JPG|pisi|Vanemuise väike maja]]
* 1870: lauluseltsis [[Vanemuine (selts)|Vanemuine]] alustati teatritegevust
* 1878–1903: nn. [[August Wiera]] Vanemuine (kujunes poolkutseliseks teatriks, pandi alus ka muusikateatrile)
* 1906–40: (kutseline) Vanemuise Teater
* 1941–44: Teater Vanemuine
* 1944–54: Riiklik Teater Vanemuine
* 1954–55: Riiklik ooperi- ja draamateater Vanemuine
* 1955–56: Riiklik ooperi-, balleti-, muusikalise komöödia ja draamateater Vanemuine
* 1956 november: Eesti NSV Riiklik Teater Vanemuine
* 1956–66: Tööpunalipu ordeniga Eesti NSV Riiklik Teater Vanemuine
* 1966–89: Tööpunalipu ordeniga Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Teater Vanemuine
* 1989–tänapäev: Teater Vanemuine
<ref>{{Cite book| last1 = Mattisen| first1 = Tiina| last2 = Pilliroog| first2 = Ene| last3 = Põldmäe| first3 = Mall| title = Eesti muusika biograafiline leksikon, 2. köide| volume = 2| date = 2007| publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Tallinn| isbn = 978-9985-70-299-4| page = 600}}</ref>