Redaktsioon: 30. juuni 2020, kell 17:30 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 681 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. juuni 2020, kell 19:15 redigeeri eemalda Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
16. rida: '''Pedassaar''' on 90 [[hektar]]i suurune [[saar]] [[Põhja-Eesti]]s [[Kolga laht\|Kolga lahes]]. Saar asub rannikust kilomeetri kaugusel ja kuulub [[Harju maakond]]a [[Kuusalu vald]]a [[Salmistu]] külla. Salmistu sadamast on võimalik ka saarele pääseda. [[Fail:Pedassaar - vaade Landvaotsa rändrahnudele.jpg\|pisi\|Pedassaar – vaade Landvaotsa rändrahnudele]] [[Fail:Pedassaar - Landvaotsa liivakivastangu all.jpg\|pisi\|Pedassaar – Landvaotsa ~~liivakivastangu~~liivakiviastangu all]] == Loodus == 33. rida: Pedassaarel on tuvastatud 160 liiki [[soontaim]]i. Saarel kasvab [[rand-seahernes]]t ja [[öövilge]]t. Saare [[mets]]ad, kus valdavad ~~erivanuselised~~eri vanuses liigivaesed [[nõmmemets\|nõmme-]] ja [[palumets]]ad, on tulekahjude läbi korduvalt kannatanud. Viimati põles mets saare lõunaosas [[1953]]–[[1954]]. Suuremat osa saarest katab männimets, mis istutati siia [[1957]]–[[1965]]. Saare põhjaosa valgusküllase männiku all mere ääres esineb [[kukemari\|kukemarjanõmmesid]]. Saare edela- ja lääneosas esineb kitsas järsunõlvaline liivarand, mida iseloomustavad [[liiv-vareskaer]]a-[[merihumur]]i kooslused. Rannakooslustele järgnevad sageli kaunite roosade õite ja punaste viljadega [[kurdlehine kibuvits\|kurdlehise kibuvitsa]] põõsastikud. <ref>[http://www.eestiloodus.ee/artikkel1114_1091.html Mart Reimann: Kolga lahe väikesaared. Eesti Loodus 2005/5.]</ref> === Linnustik === Saarel on tuvastatud 17 liiki linde. ~~Liivakivi astangus~~Liivakiviastangus pesitseb [[kaldapääsuke]]. === Loomastik === 47. rida: Pedassaar (''Pöddar'' ehk ''Pöddre Sahr'') esineb juba [[1693]]. aastast pärineval [[Axel Holm]]i kaardil. Saare nime on seostatud seal kasvavate [[mänd]]idega (pedajas = mänd). Kirjanduses esinevad ka nimekujud "Pädasaar" ja "Peedusaar". Varasemad teated saare asukatest pärinevad [[1818]]. aasta lõpust, mil saarele kolis [[Rammu]] juurtega Tõnno Klamas [[Salmistu]]st. [[19. sajand]]i alguses rajati saarele metsavahikoht. Saarel on peetud lühiajaliselt [[kõrts]]i ning siin on asunud piirivalvekordon. Saare idakaldale on [[Riigimetsa Majandamise Keskus]] rajanud matkajate tarvis metsamaja ning läänekaldale varikatusega lõkkekoha. Viimase juures algab ka 4 km pikkune vaheldusrikas Pedassaare loodusrada. Saare idakaldale on [[Riigimetsa Majandamise Keskus]] rajanud matkajate tarvis metsamaja ning läänekaldale varikatusega lõkkekoht. Viimase juures algab ka 4 km pikkune vaheldusrikas Pedassaare loodusrada. {{panoraam\|Pedassaare saar.jpg\|600px\|Pedassaar\|vasakul}}

Pedassaar: erinevus redaktsioonide vahel