Nicola Amati: erinevus redaktsioonide vahel

Nicola Amati (ka Nicolò ja Nicolao) oli [[Andrea Amati]] noorima poja [[Girolamo Amati]] kuues laps. Viiulimeistriks õppis ta oma vanaisa Andrea Amati rajatud isa ja onu [[Antonio Amati]] töökojas. Antonio oli Nicola sünni ajaks juba lahkunud Andrea Amati töökojast ning rajanud oma lautode töökoja. Nicolal oli kaks vanemat ja kaks nooremat venda, aga nemad ei hakanud viiulimeistreiks. Juba 1620-ndatel oli noor Nicola Amatide töökoja domineeriv viiulimeister. Töökojas olid kaasatud ka kahe Nicola õe mehed. [[Itaalia 1629.–1631. aasta katkuepideemia]]s surid Nicola isa, ema, kaks õde ja üks õemees. Teise õemehega läksid teed mõne aasta pärast lahku. Nicola Amati oli sunnitud kaasama töölisi ja õpilasi väljastpoolt perekonda. Amatide töökoda oli endiselt Cremona juhtiv viiulitöökoda. Mais 1645 Nicola Amati abiellus. Mitu nende üheksast lapsest surid varakult, 1649. aastal sündinud pojast Girolamo Amatist, tuntud kui [[Hieronymus II]], sai Amati koolkonna viimane viiulimeister. Nicola Amati sündis, elas, töötas ja suri Cremonas.

Nicola Amati viiulite stiil kujunes välja kolmekümnendatel ja neljakümnendatel aastatel. Tema viiulid on natuke suuremad kui tema isa ja vanaisa ajal tehtud. Nicola Amati viiulid on oluliselt mõjutanud järgnevaid viiulimeistreid. Nicola Amati töökojas töötas aegade jooksul kümmekond öpilastõpilast. Tema õpilastest said iseseisvad viiulimeistrid, kellest kõige tuntum on [[Andrea Guarneri]]. Tema õpilaseks võisid olla ka [[Vincenzo Rugeri]] ning [[Antonio Stradivari]], kes ei olnud küll Amati töökojas õpilase staatuses, aga on olnud kokkupuutes Nicola Amatiga ning tundnud Amatide töid. Ühel Stradivari varasel viiulil on silt, kus ta nimetab ennast Nicolò Amati õpilaseks.