Tallinna Vesi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
Ettevõte loodi [[1867]]. aastal. Aktsiaseltsistaatus alates [[1997]]. aastast. [[Munitsipaalettevõte]] Tallinna Vesi erastati [[2001]]. aastal, mil Tallinna linnapea oli [[Jüri Mõis]]<ref>[http://www.postimees.ee/?id=24000 Mõis: Tallinna Vee erastamine oli minu väljapaistev saavutus]</ref>.
 
Erastamisprotsessi arutati [[Tallinna Linnavolikogu]]s mitmel korral<ref>[http://www.pealinn.ee/?pid=95&nid=4595&lang=5 Kogu tõde Tallinna Vee erastamisest ja vee hinna tõusu pidurdamise võimalustest]</ref>. Esimest korda 1997. aastal, kuid siis lükati erastamise ettepanek tagasi (Volikogu esimees [[Edgar Savisaar]]). Teist korda arutati erastamist 1999. aastal ja siis oli Volikogu põhimõtteliselt nõus, kui erastatakse kolmandik aktsiaid. Siis oli Tallinna Linnavolikogu esimees Edgar Savisaar<ref>[http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/seitse-valet-tallinna-vee-kohta-taiendatud-jaanus-mutli-vastulausega.d?id=27692817 Seitse valet Tallinna Vee kohta]</ref>.
 
Lõplikult (kolmandal arutelul) kiideti Tallinna Vee erastamine heaks Tallinna Volikogu poolt 15. juunil 2000<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/135004 TÄHTIS: Tallinna Vee omanikuks saab International Water UU]</ref>, mil Tallinna Linnavolikogu esimees oli [[Rein Voog]]. 50,4% aktsiate omanikuks sai [[International Water UU]] (mille omanikeks on [[International Water]] ja [[United Utilities]] International) ja ülejäänud jäid Tallinna linnale<ref>[http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=1841/uud_uudidx_184103 Erastajad lubavad vee hinna samaks jätta]</ref>. 2005. aastal noteeriti ettevõte [[Tallinna börs]]il.
 
2010. aastal kuulub kolmandik aktsiatest [[UU Tallinn B.V.]] kaudu [[United Utilities]]ile, kolmandik Tallinna linnale ja kolmandik aktsiatest on vabalt kaubeldavad<ref>[http://www.nasdaqomxbaltic.com/market/?instrument=EE3100026436&list=2&date=2010-01-31&pg=details&tab=companyNasdaq Tallinna Vesi]Baltic</ref>.
 
== StruktuurTegevusvaldkonnad ==
Tallinna Vee põhitegevus on joogivee puhastamine ja tarbijate veega varustamine ning heitvee ärajuhtimine ja puhastamine Tallinnas. Tallinna Vesi suunab Ülemiste veepuhastusjaamast veevõrku ligikaudu 60 000 m<sup>3</sup> joogivett päevas ning juhib Paljassaare reoveepuhastusjaama ja seejärel merre 120 miljonit liitrit puhastatud heitvett. Ettevõtte koosseisu kuulub ka laborite üksus, mis on alates 2001. aastast akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt. Üksusesse kuulub nii vee-, mikrobioloogia- kui ka heitveelabor.
Ettevõtte vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku peamised lülid on [[Ülemiste veepuhastusjaam]] ja [[Paljassaare reoveepuhastusjaam]].
 
Ülemiste veepuhastusjaama veetootmise maksimumvõimus on ligikaudu 123 000 m<sup>3</sup> ööpäevas; 2009. aasta seisuga juhitakse linna veevõrku keskeltläbi 69 000 m<sup>3</sup> vett.
Valdav osa – 90% - Tallinna Vee tarbijatest Tallinnas (Kesklinna, Lasnamäe, Mustamäe, Põhja-Tallinna, Kristiine ja Haabersti linnaosas), Maardu linnas, Muugal, Pirita asumis ning osaliselt Harkus saavad oma joogivee Ülemiste järvest. Põhjavesi on joogiveeks ligi 10%-l tarbijatest järgnevates piirkondades: Nõmme, Laagri, Merivälja, Pirita, Tiskre, Saue linn ning Tiskre küla Harku vallas.
Paljassaare reoveephastusjaama maksimumvõimsus on umbes 350 000 m<sup>3</sup> ööpäevas; 2009. aastal oli keskmine töödeldav reoveekogus 110 000 m<sup>3</sup> ööpäevas<ref name="Luts"> http://www.tallinnavesi.ee/?op=body&id=257</ref>.
 
AS-il Tallinna Vesi on ligi 23 000 klienti ning 460 000 lõpptarbijat. Usaldus kraanivee vastu on tarbijate seas aina kasvav - 2019. aastal läbiviidud uuringus ilmnes, et 90,44% Tallinna Vee tarbijatest joovad kraanivett.
 
AS Tallinna Vesi on börsiettevõte ning 2005. aastast on 30% aktsiatest vabalt kaubeldavad börsil.
 
Tallinna Vee koosseisu kuulub ka selle tütarettevõte [https://watercom.eu/ OÜ Watercom], mille põhitegevusalaks on vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine ning teehoiutöödega seotud teenuste, projektijuhtimis- ja järelevalveteenuste ning survepesu- ja transporditeenustega seonduv. 
 
== Juhtimine ==
2014. aasta juunist on ettevõtte tegevjuht [[Karl Brookes]]. AS-i Tallinna Vesi tippjuhtkonda kuuluvad ka finantsdirektor Kristi Ojakäär ja tootmisdirektor Aleksandr Timofejev.
 
== Joogivee puhastamine ==
Valdav osa pealinna joogiveest tuleb Ülemiste järvest ja seda puhastatakse enne tarbijateni jõudmist järve äärde rajatud veepuhastusjaamas. Järveveest kvaliteetseks joogiveeks saamise puhastusprotsess kestab ligi 15 tundi.
 
Puhastusprotsessi käigus puhastatakse vett nii mehaaniliselt kui ka keemiliselt, lisades sellele osooni ja spetsiaalset veepuhastuskemikaali koagulanti. Seejärel läbib vesi kahekihilise liivafiltri, misjärel lisatakse sellele väikeses koguses kloori ning suunatakse pumpade abil veevõrku. Pinnaveest puhastatud joogivett tuleb enne veevõrku pumpamist desinfitseerida, et säilitada vee kvaliteeti torustikus.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://tallinnavesi.ee/ettevote/tegevused/veepuhastus/veepuhastusprotsess/|pealkiri=Tallinna Vesi|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 
Ülemiste järve kogumaht on 33 miljonit m<sup>3</sup>, ent puhastamiseks ja linlastele tarbimiseks kasutatakse sellest vaid 17 miljonit m<sup>3.</sup> Keskmiselt toodab jaam päevas 60 000 m<sup>3</sup> puhast joogivett, kuid maksimaalselt suudaks see puhastada lausa kuni 120 000 m<sup>3.</sup> Tallinlane tarbib keskmiselt 90 liitrit puhast vett ühes päevas.
 
== Veehaardesüsteem ==
Kogu Ülemiste järve vee suudaks Ülemiste veepuhastusjaam ära puhastada 9 kuuga. Selleks, et Ülemiste järve vesi otsa ei saaks, on loodud veehaardesüsteem, mille moodustavad jõgedele ehitatud hüdrosõlmed, veehoidlad ja neid ühendavad kanalid, mis suunavad vajadusel Ülemistele täiendavat vett.
 
Tallinna Vee veehaardesüsteemi kogupindala laiub ligikaudu 1 800 km<sup>2</sup> suurusel maa-alal ning hõlmab peamiselt Harju alamvesikonda ja Soodla, Jägala ning Pirita jõe valgalasid.
 
== Reovee puhastamine ==
Tallinlaste reovesi jõuab läbi kanalisatsioonivõrgu Paljassaare reoveepuhastusjaama, kus see läbib põhjaliku puhastusprotsessi, mis koosneb mehaanilisest ja keemilis-bioloogilisest puhastusetapist. Paljassaare reoveepuhastusjaam teenindab rohkem kui 400 000 inimest. Puhastusjaama jõuab ka läbi ühisvoolse kanalisatsiooni sademevesi.
 
Reoveepuhastuse käigus tekib kõrvalproduktina reoveesete, millest valmistatakse haljastusmulda.
 
2019. aasta lõpus alustati Paljassaare reoveepuhastusjaamas kümnendi suurima projektiga, mille käigus rekonstrueeritakse osaliselt mehaaniline puhastusetapp, mis tõstab jaama töökindlust.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2020/01/06/tallinna-vesi-alustab-kumnendi-mahukaima-projektiga|pealkiri=Tallinna Vesi alustab kümneni mahukaima projektiga|väljaanne=Äripäev|aeg=|vaadatud=}}</ref> Mehaaniline puhastus on reoveepuhasti esimene puhastusetapp, kuhu reovesi jõuab peapumplast survetorustike kaudu.
 
== Viited ==