Erinevus lehekülje "Vikipeedia:Viitamine" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(→‎Viitamise tehnika: Mall vajab kahte looklevat sulgu?)
Märgis: Lähteteksti muudatus (2017)
P
 
… [[arvamus]]tele. Näiteks: Artis Pabriksi arvates võib Vene kapitali liigne sissevool kujutada ohtu riigi julgeolekule.<ref> [https://maailm.postimees.ee/1685743/pabriks-vene-raha-sissevool-ohustab-julgeolekut Vene raha sissevool ohustab julgeolekut]. Postimees, 24. juuli 2007.</ref>
:{{viited}}
 
… <span id="tsitaat">[[tsitaat]]idele</span>. Tsitaat eristatakse muust tekstist jutumärkidega. Näiteks:
==Viitamise tehnika==
Viiteid saab lisada järgmiselt:
# Pane <ttcode><nowiki><ref>…</ref></nowiki></ttcode> (toodud ka redigeerimiskasti all) artiklis sinna kohta, kuhu viidet soovid. Tallinna Ülikooli eestikeelsete käsikirjade vormistusjuhend sätestab, et viitenumber tuleb asetada kirjavahemärgi (punkti) järele.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Tallinna Ülikooli kirjastuse eestikeelsete käsikirjade vormistusjuhend |Failitüüp=PDF |Väljaandja=Tallinna Ülikool |Aeg=2011-09-06 |URL= https://www.tlu.ee/sites/default/files/Kirjastus/Failid/Eestikeelse%20teose%20vormistamisjuhend.pdf |online=2019-06-22}}</ref> Viite tekst (allikas) kirjuta kolme punkti asemele, näiteks <ttcode><nowiki><ref>Oskar Luts. ''Kevade'', Tartu: Noor-Eesti Kirjastus, 1943.</ref></nowiki></ttcode>
# Kui esimeses alapunktis kirjeldatu on tehtud, siis tuleb lisada artikli tekstiosa lõppu alapealkiri "Viited" ja sinna alla <ttcode><nowiki>{{</nowiki>viited}}</ttcode> (või <ttcode><nowiki><references/></nowiki></ttcode>). Viide tekitatakse sellesse kohta automaatselt.
 
Veebiallika aadressi ja pealkirja saab vormistada [[Vikipeedia:Lingid#Välislingid|välislingina]], kasutades järgmist süntaksit: <ttcode><nowiki>[http://www.stat.ee Statistikaamet]</nowiki></ttcode>. Lingi juurde tuleb lisada vajalikud ülalloetletud viite elemendid.
 
Samuti saab veebiallikale viitamisel kasutada malli [[Mall:Netiviide|Netiviide]]:
 
:<code><nowiki><ref>{{netiviide |Autorautor= |Pealkiriurl= |Keelpealkiri= |Täpsustuskeel= |Failitüüptäpsustus= |Väljaannefailitüüp= |Väljaandjaväljaanne= |Kohtväljaandja= |Aegkoht= |URLaeg= |Kasutatudvaadatud= }}</ref></nowiki></code>
 
Kui lühikesi viiteid on ka ilma mallita lihtne vormistada, ei pruugi seejuures malli kasutamine olla õigustatud. Pikad viited on soovitatav koondada alaossa "Viited" nagu näiteks artiklis "[[Creative Commons]]" (vaata artikli lähtekoodi).
===Korduvviited===
Kui sama viidet kasutatakse ühes artiklis mitu korda, saab kasutada järgmist viitamisviisi:
# Esimesel kasutusel kirjuta <ttcode><nowiki><ref name="Luts">…</ref></nowiki></ttcode>, kus kolme punkti asemele saab kirjutada viite teksti. "Luts" on suvaline märksõna, mis tähistab just seda viidet. Mõistlik on kasutada näiteks autori nime (ja aastaarvu).
# Sama viidet uuesti kasutades kirjuta <ttcode><nowiki><ref name="Luts" /></nowiki></ttcode>.
 
'''NB!''' Vikipeedias ei ole võimalik kasutada mujal levinud viitamissõnu "''[[ibid.]]''", "''op. cit.''", "samas" jne, mis viitavad eelmisena viidatud allikale, kuna artikli tekst ja viidete loend ei ole kunagi lõplik, artiklis võib muudatuste käigus tekstiosade järjekord muutuda, teksti ja viiteid lisanduda, kaduda jms. Tuleb kasutada eelkirjeldatud tehnikat. Sama allika, kuid näiteks erinevate lehekülgede puhul tuleb viites allikas artikli kontekstis lühidalt ja täpselt identifitseerida, näiteks autori perekonnanime ja avaldamisaasta abil.
Sobivasse kohta viidete alaosa ja artiklis kasutatud viidete loendi tekitamiseks tuleb kirjutada järgmised kaks rida:
 
: <ttcode>== Viited ==<br />{{viited<nowiki>}}</nowiki></ttcode>
 
[[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vormistusreeglite]] järgi on viidete loend pärast artikli sisuosa ja alaosa "Vaata ka" ning enne kirjandust ja välislinke. Kui eeltoodud kaks rida ära jätta, kuvatakse viidete loend lehekülje lõpus pärast kirjandust, välislinke ja navigeerimismalle.