Peeter Suure sadam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Pikne teisaldas lehekülje Peeter Suure Sadam ümbersuunamise Peeter Suure sadam asemele: vt arutelu |
viidatud Tallinna Teataja artiklis ei ole "ametlikult" ja on "sadam" väikese tähega |
||
1. rida:
'''Peeter Suure
Pärast [[Vene-Jaapani sõda]] koostatud uue Vene laevastikuprogrammi täitmiseks otsustati aastatel 1907–1909 rajada uus ja [[Läänemeri|Läänemerel]] tähtsuselt teine mereväebaas Tallinna. [[Vanasadam|Vana sõjasadamat]] tarvitas juba kaubalaevastik ning see olnuks uute laevade jaoks niikuinii väike. Nüüd hakati omandama vabasid alasid kesklinnast [[Lääs|lääne]] pool, alates [[Kalaranna fort|Kalaranna fordi]] (mis oli juba harilik [[kasarm]]ulinnak) läänenurgast.
35. rida:
==Keisri külaskäik ja Keisripaviljon==
Muul ja selle ehituslinnak olid tõenäoliselt esimesed, mida hakati mereväebaasis ehitama. Arvatavasti seepärast viidi siin läbi mereväebaasi nurgakivi (põhjakivi) paigaldamise tseremoonia. Üritus ise toimus 12. juulil ([[vkj]] 29. juunil) 1912<ref name="5hSrv" />, kogu programm kestis Tallinnas mitu päeva. Kohal oli ka keiser [[Nikolai II]], kes oma käega paigaldas põhjakivi ja nimetas uue baasi
Keisrile ja tema kaaskonnale rajati tseremoonia ajaks uued (ent siiski ajutisema iseloomuga) ehitised. Peahoone püstitati tulevase peamuuli alguskohale. Edasise ehituse aegu kasutas Belgia ehitusettevõte Ackermans & van Haaren seda kontorina, kuid veel 1920. aastatel teati seda hoonet Keisripaviljonina. 1922. aastal jäeti kehvas seisukorras ühekorruseline paviljon kui riigile vajalik müümata. Tõenäoliselt lammutati paviljon lõplikult 1925–1926. aasta muuli ümberehituse käigus.<ref name="jBJWy" />
49. rida:
Suurim mereväe laokompleks kavandati aga [[Mäeküla klint|paeklindi nõlva]] [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka küla]] ja [[Tabasalu]] vahele.
{{Vaata ka|Astangu tunnellaod}}
==Elamislinnak==
| |||