Kooritoolistik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
[[File:Villard_de_Honnecourt_Stalles.png|thumb|[[Villard de Honnecourt]]i joonistused kooritoolidest külgvaates]]
[[File:Cappenberg-IMG 2685.JPG|thumb|[[Cappenberg]]i kiriku kooritoolistik 1893. aastal. Vaade idast läände.]]
[[File:Cappenberg-Chorgestuehl-IMG 2687.JPG|thumb|Joonis Cappenbergi kiriku kooritoolistikust külgvaates]]
'''Kooritoolistik''' ehk '''kooripingistik''' on [[Klooster|kloostri-]] ja [[Katedraal|piiskopikiriku]] [[kooriruum]]i külgseinte ääres paiknevad [[vaimulik]]ele mõeldud tooliread, tavaliselt kahe eri kõrgusel paikneva reana<ref>Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001</ref>. Üksik istekoht koos käetugedega kannab nimetust '''"kooritool'''".
 
== Kirjeldus ==
Kooritoolistik on klappistmetega, mida saab üles tõsta. Üksikute istekohtade vahel paiknevad käetoed (''[[accoudoir]]''), kooritooli klappistme all on eenduv tugi ''[[misericordia]]''. Enamikul [[keskaeg]]setel kooritoolistikel on kõrge seljatugi, mida nimetatakse [[dorsaal]]iks. Sageli on kooritoolistik kaunistatud rikkalike puunikerdustega, seljatugi ahitektuurist laenatud [[petik]]ute, [[ehisviil]]ude, [[fiaal]]ide ja [[baldahhiin]]idega.
 
Eestis leidub kooritoolistikku neogooti[[uusgootika|uusgooti]] interjöörides, näiteks Audru kirikus<ref>https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=19121</ref>. Kirbla kiriku kooriruumis on säilinud 19. sajandist pärit õpetajaloož ja kooripingid<ref>https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=16327</ref>.
 
== Pildid ==