Redaktsioon: 27. aprill 2020, kell 23:44 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. juuni 2020, kell 20:10 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
10. rida: == Teke == [[Fail:Epicentrum-hypocentrum-schema.png\|pisi\|Laamade liikumine ja epitsentri skeem]] Samad [[Maa]] sisejõud, mis tekitavad maavärinaid, panevad liikuma ka laamasid. Tektoonilistes protsessides kivimiplokkidele mõjuvad survejõud põhjustavad suurte ~~mehhaaniliste~~mehaaniliste pingete kuhjumist [[Maakoor\|maakoores]]. Kui suur kogus kivimitesse kuhjunud energiat äkitselt vabaneb, siis hakkavad pinge alt vabanenud kivimiplokid üksteise suhtes liikuma ehk toimub maavärin. Maavärina koldest levib energia eemale maakoort läbivate [[Seismilised lained\|seismiliste lainetena]], mis panevad liikuma ka maapinna.<ref name=":12" /> Kuigi maavärinad võivad kaasneda ka vulkaanipursetega, tekivad siiski kõige võimsamad maavärinad laamadevahelistes murranguvööndites, kui vabanevad sinna kuhjunud mehaanilised pinged. Pinged maakoores tekivad liikuvate laamade servade üksteise külge kinni jäämisest, kuid tektoonilised jõud toimivad edasi ja suurendavad pinget. Nii muundatakse kahe hiigelsuure vastastikku hõõrduva kivimiploki [[kineetiline energia]] [[Potentsiaalne energia\|potentsiaalseks energiaks]]. Energia võib sellisel viisil koguneda aastaid.<ref name=":12" /> === Maavärinate ~~tugevuste~~tugevuse mõõtmine === Maavärina tugevuse määramiseks kasutatakse [[Seismomeeter\|seismomeetrit]], mis on ühendatud arvutitega ning mõõtmistulemused talletatakse ja esitatakse digitaalselt.<ref name=":22" /> Maavärina hindamiseks on alates 1935. aastast kasutatud USA geofüüsiku Charles Richteri loodud arvutuseeskirja ja skaalat. Magnituudiskaala on [[Logaritmiline skaala\|logaritmiline]], mille [[Maavärina magnituud\|magnituudiks]] mõõdeti 7, liikus maapind kümme korda suuremas ulatuses kui maavärina korral, mille magnituud oli 6. Vabanenud energiahulgalt on 7-ne maavärin aga üle 30 korra suurem kui 6-ne maavärin. Maavärina kahe võrra suurem võimsusjärk tähendab seega juba umbes tuhandekordset erinevust vabanenud energiahulgas.<ref name=":12" /> 23. rida: [[Põhja-Ameerika\|Põhja-Ameerikas]] on mitu suurt maavärinavööndit. Üks tähelepanuväärsemaid on [[Alaska\|Alaska keskrannikul]], mis ulatub Anchorageni ja Fairbanksini. Aastal 1964 tabas Alaskat üks võimsamaid maavärinaid, mis oli 9,2 magnituudi.<ref name=":0">{{Netiviide\|autor=Andrew Alden\|url=https://www.thoughtco.com/seismic-hazard-maps-of-the-world-1441205\|pealkiri=Maailma peamised maavärina tsoonid\|väljaanne=Thoughtco.com\|aeg=5. september 2019\|vaadatud=15.04.2020\|keel=inglise keel}}</ref> Lisaks asub [[Briti Columbia\|Briti Columbiast]] Baja California poolsaareni veel üks maavärinavöönd, kus [[Vaikse ookeani laam]] liigub vastu [[Põhja-Ameerika laam\|Põhja-Ameerika laama]]. 17. oktoobril tabas [[San Francisco\|San Franciscot]] 15 sekundit kestnud 7,1 -magnituudine maavärin. Maavärinas hukkus 128 inimest. Ohvrite väike arv on seletatav sellega, et samal ajal jälgis 62 000 pealtvaatajat maailmasarja pesapallimatsi. Kõige rohkem said kannatada sillad ja kiirteed. Kuigi maavärin oli tunduvalt nõrgem kui [[1906. aasta San Francisco maavärin\|1906. aastal linna tabanud]] maavärin, kanti see siiski USA viie kõige suurema loodusõnnetuse hulka.<ref name=":22" /> === Lõuna-Ameerika === [[Lõuna-Ameerika]] aktiivsemad maavärinavööndid ulatuvad Vaikse ookeani mandri piirini. Teine tähelepanuväärne piirkond paikneb [[Colombia]] ja [[Venezuela]] [[Kariibi meri\|Kariibi mere]] rannikul. See on tingitud mitmest [[Mandrilaam\|mandrilaama]] kokkupõrkest [[Lõuna-Ameerika laam\|Lõuna-Ameerika laamaga]].<ref name=":0" /> Maailma võimsaim maavärin on registreeritud [[Tšiili]] keskosas 1960. aasta mais, kui seda tabas 9,5 -magnituudine maavärin. Enam kui 2 miljonit inimest jäi kodutuks ja ligikaudu 5000 inimest hukkus. 2010. aastal tabas [[Concepción\|Concepcioni]] linna lähedal 8,8 -magnituudine maavärin, kus ligikaudu 500 inimest hukkus ja 800 000 jäi kodutuks.<ref name=":0" /> === Jaapani maavärinad === 36. rida: [[Kantō maavärinad\|Kanto maavärin]] toimus 1923. aastal [[Tōkyō\|Tokyo]] ja [[Yokohama]] vahelisel alal. Nimelt Kanto maavärin oli väga tugev, kuid Tokyos purunes poolest miljonist majast ainult 5000. Yokohamas purunes sajast tuhandest majast kokku 11 000 maja. Läänes paiskas maanihe tohutu mudamassi [[Nebukawa]] külale, lükates majad merre ning mattes majad enda alla. Jaapani pealinna 2,5 miljonist elanikust jäi umbes miljon peavarjuta. Kanto maavärin on suurim Jaapanis asetleidnud loodusõnnetus.<ref name=":22" /> [[Fail:6.2 China Quake June 3.2007.png\|pisi\|238x238px\|Hiina maavärin 2007. aastal]] 1995. aastal 17. jaanuaril kell 5.46, tabas Jaapanit 20 sekundit kestnud 6,9 -magnituudine maavärin purustades linnast umbes ühe kolmandiku. Hukkus 6055 inimest ja 26 500 inimest sai vigastada. 19 000 ehitist purunes ja 300 000 inimest jäi peavarjuta. Materiaalset kahju hinnati 100 miljardile dollarile. Kõige rohkem hukkus inimesi [[Kōbe\|Kobes]], vanade majade kokkuvarisemisel. Kõnniteed ja sillutised purunesid. Veel pärast maavärinat polnud enamikus majades vett ja elektrit. Vee puudumine soodustas tulekahjude levimist. Haiglad ei suutnud abi anda kõigile vigastatutele.<ref name=":22" /> === Hiina maavärinad === Hiinas toimus ~~aastatel~~ 1900.–2016. ~~kuni 2016~~aastal 157 maavärinat. Enamik neist maavärinatest leidis aset riigi edelaosas, kus maastik on väga mägine. Selles piirkonnas asuvad Hiina kõige hõredamalt asustatud piirkonnad, nimelt Sichuan, Gansu, Qinghai, Xinjiangi, Tiibet ja Yunnan. Mägistes piirkondades muutub inimeste päästmine väga keeruliseks protsessiks.<ref name=":2">{{Netiviide\|autor=Oishimaya Sen Nag\|url=https://www.worldatlas.com/articles/the-world-s-10-most-earthquake-prone-countries.html\|pealkiri=Maailma kümme kõige enam maavärinat ohustavat riiki\|väljaanne=Worldatlas.com\|aeg=11. aprill 2019\|vaadatud=15.04.2020\|keel=inglise keel}}</ref> Lisaks toimus Hiinas ka 20. sajandi ohvrite rohkeim maavärin, mille magnituud oli 7,8. Elu kaotas sadu tuhandeid inimesi. Maavärina põhjustajaks olid aga Ohhoota ja Amuuri laama vahel tekkinud pinged, mis paiknesid enam kui tuhande kilomeetri kaugusel.<ref name=":12" /> == Vahemere vöönd == 46. rida: === Indoneesia === [[Fail:Jakarta Earthquake Epicenter.gif\|pisi\|Jakarta maavärina epitsenter]] [[Kesk-Aasia]] on üks maailma suuremaid maavärinatsoone. Enamus epitsentreid paiknevad territooriumi serval, mis ulatub Musta mere idakallastest alla Iraani ja piki Kaspia mere ~~lõunakallaseid~~lõunakaldaid. Kui 2014. aastal tabas [[Sumatra läänerannik\|Sumatra läänerannikut]] 9,1 magnituudiga maavärin, tekitas see ajaloo suurima [[tsunami]]. Üle 200 000 inimese suri tsunami tagajärjel.<ref name=":0" /> [[Jakarta]], mis on [[Indoneesia]] pealinn, asub maailma suuruselt teises maavärinat ohustavas piirkonnas. Enam kui pool linnast asub merepinnast madalamal ehk suure maavärina toimumisel oleks ohus hinnanguliselt 17,7 miljoni inimese elu. 2004. aastal [[2004. aasta India ookeani maavärin\|India ookeani]] maavärinas ja sellele järgnenud tsunamis, hukkus üle 283 000 inimese. Lisaks toimuvad selles piirkonnas sagedasti ka väiksema ulatusega maavärinad.<ref name=":1" />

Maavärinaohtlikud piirkonnad: erinevus redaktsioonide vahel