Kahepuuvibu: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ajalugu.''' Vanimad arheoloogilised leiud, mis viitavad kahepuuvibu kasutusele pärinevad Jaapanist ja dateeritakse keskmisesse Jomoni perioodi 2500-1500 e. Kr.<ref>{{Netiviide|autor=Korekawa Archaeological Institution|url=https://jomon-japan.jp/en/archives/library/2073/|pealkiri=Korekawa Bow|väljaanne=Korekawa Archaeological Institution|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Soomest pärinevad leiud dateeruvad aga 2-3 saj. <ref>{{Netiviide|autor=Ragnar Insulader|url=|pealkiri=The Two-Wood Bow. Acta Borealia 2002; 19: 49-73|väljaanne=Acta Borealia 2002; 19: 49-73|aeg=2002|vaadatud=}}</ref>. Loode-Venemaalt leitud vanimad kahepuuvibud pärinevad Novgorodi 10. saj kihistust . Eestist on leitud ainukesed arvatava kahepuuvibu katked Lõhavere linnuse arheoloogilistel kaevamistel linnuseõuel asetsenud kaevust<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19400327.2.25|pealkiri=Haruldasi esmaleide Lõhaverest|väljaanne=Postimees (1886-1944), nr. 81,|aeg=27 märts 1940|vaadatud=}}</ref>. Vibu katke on dateeritud 14 saj. Kahepuuvibud olid Põhja- Euraasia rahvaste juures aktiivses kasutusel veel 19. saj lõpus. 19. saj Soomest lähtunud etnograafiliste ekspeditsioonide käigus koguti rohkelt informatsiooni meie sugulasrahvuste juurest. Oluliseks allikaks on Soome etnograafi Uuno-Taavi Sireliuse poolt kogutud vibud ja nende kirjeldused <ref>{{Raamatuviide|autor=Sirelius, U. T.|pealkiri=Ostjakkilaiselta matkaltani v. 1898|aasta=1900|koht=Helsinki|kirjastus=Suomalais-Ugrilaisen Seuran aikakauskirja XVII. SKS,|lehekülg=}}</ref>. Kahepuuvibu valmistamise oskus säilis hantide juures veel 20 saj alguses <ref name=":0">Дмитриев-Садовников, Григорий Матвеевич. Лук. Облас. Берёсто : ремесленные процессы Ваховских ханты в описаниях и фотографиях Г. М. Дмитриева-Садовникова. 2011. Нижневартовск, Издательский дом Югорский</ref>. Jaapanis on see aga tänaseni katkematu käsitöö traditsioon <ref>{{Netiviide|autor=DICTUM|url=https://www.youtube.com/watch?v=N9Ai56Aq8Os|pealkiri=Kyudo Bogen (Yumi) mit Kanjuro Shibata XXI - Premium-Workshop|väljaanne=www.dictum.com|aeg=22. apr 2016|vaadatud=}}</ref>. ▼

'''Tehnoloogia.'''  Põhja- Euraasias levinud kahepuuvibu on valmistatud kahest puu liigist. Peamiselt on nendeks kask ja mänd. Kõhu materjalina kask aga vibu kaare seest mänd. Männi puit peab olema oskuslikult valitud (Joonis 1). Selleks sobib vaid tiheda räniga puusüü. Puit eraldatakse koorealuste pindudena ja liimitakse kalaliimiga pinge all kokku. Soome-Ugri rahavastele on omane lisada toominga puust vastukaart rõhutavad nn vibu sarved, mis annavad vibule lisahoogu juurde . Osadele arktilistele rahvastele on aga omane need kaared aurutamise teel tekitada. Vibunööri kinnituskohad tugevdatakse põdra kõõlustega. Kõõlused ja kalaliim ei ole eriti niiskusekindlad. Et vältida vibu lagunemist mässitakse või kaetakse vibu kasetohuga. Kasetohu, kui isoleeriva kihi kasutamine oli laialt levinud Euraasias ja traditsioonilise vibu valmistamise tehnoloogiana ka täna veel Koreas ja Hiinas kasutusel.  Eelpool nimetatud vibud on aga juba ''komposiitvibud'', mille kõhu osa on sarvest.▼