Zemplíni mäestik: erinevus redaktsioonide vahel

Mäestik moodustas kunagi saare. Selle alumise osa moodustavad [[Perm (geoloogia)|Permis]] ja [[Karbon]]is moodustunud maismaasetted, sellel lasuvad Triiases tekkinud [[lubjakivi]], [[dolomiit|dolomiidi]] ja [[kvartsiit|kvartsiidi]] kihid.<ref>Bogoly János: Kövekbe zárt régmúlt (Felső-Bodrogköz jellemzése) . A történelmi Magyarország várai.</ref> Mäestik ise on vulkaanilise tekkega. Valdav osa sealsetest kivimitest on [[miotseen]]i lõpust pärinevad vulkaanilised kivimid, põhiliselt [[basalt]], rüodatsiit ja [[andesiit]], on ka [[datsiit]]. Mäestiku ümbruses lasuvad neogeenis tekkinud setted.<ref>VASS, D.. ''Vysvetlivky k mape regionálne geologické členenie Západných Karpát a severných výbežkov Panónskej panvy na území ČSSR.'' Bratislava : Geologický ústav Dionýza Štúra, 1988. lk. 65. </ref> [[Byšta]] küla juures on [[mäekristall]]ide leiukoht.<ref>KRIST, E.; KORIKOVSKIJ, S.P.; PUTIŠ, M., JANÁK, M.; FARYAD, S.W. ''Geology and petrology of metamorphic rocks of the Western Carpathian crystalline complexes.'' Bratislava : Comenius University Press, 1992. Lk. 324. </ref> jaVulkanismi esines seal [[obsidiaanPerm (geoloogia)|Permis]]i. Sealset obsidiaani hakati kasutama juba, [[paleoliitikumKarbon]]is, ent[[Triias]]es põhiliselt toodeti seal tööriistuja [[neoliitikumTertsiaar]]is;,<ref>Bogoly tegemistJános: onKövekbe olulisimazárt obsidiaanirégmúlt leiukohaga(Felső-Bodrogköz Euroopas.<ref>[http://www.flintsource.net/obsid/H_obsidjellemzése) (magyar nyelven).html Carpathian 2A Obsidiantörténelmi aufMagyarország flintsourcevárai.net]</ref> vanemate javulkaaniliste [[datsiit]].kivbimite Olulisimvahel vulkanismiesineb mälestiska onvanemaid Kopasz-hegykontinentaalse päritoluga mägisetteid, sealhulgas [[pruunsüsi|pruunsütt]].