Kehra mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Mõis on varaklassitsistlikus stiilis, puidust<ref name=":1" />. Peahoone on säilinud 20. sajandil tehtud ümberehitustega<ref name=":2" />. Peahoone on kõrge poolkelpkatusega. Esifassadil paikneb keskse kolmnurkfrontooniga keskrisaliit, mida kaunistab segmentkaarne[[segmentkaar]]ne aken. Nurki kaunistavad puidust kvadeerimidatsioonid.<ref name=":1" /> Varem asus tagafassadil lahtine avar rõdu ning selle all klaasitud puitveranda<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://register.muinas.ee/ftp/Fotokogu/A223/Kehra.pdf|pealkiri=Kehra mõis-rüütlimõis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=22.01.2020}}</ref>. See on aga hiljem kinniseks ehitatud. Hoone vasakusse otsa on lisatud klaasveranda<ref name=":0" />. Kehra mõis oli ümbruskonna üks väiksemaid, seda on nimetatud ka ühe küla mõisaks, sest mõisale kuulus ainult Kehra küla ning üksiktalud<ref name=":7" />. 1913.aasta Adolf Richteri aadressraamatu kohaselt oli Kehra mõisal kokku 1504,3 ha mõisamaad, millele lisandusid 17 mõisast eraldatud talu maad 685 ha ulatuses<ref name=":7" />. 1938. aastal oli mõisale alles jäänud 312,74 ha maad<ref name=":7" />.

Kaasajal on säilinud veel 1876 aastal püstitatud ait, selleaegne sepikoda ning 1914. aastal valminud laut - tänapäeval on kasutusel õmblusvabrikuna. Hobusetalli läänepoolne kivist tiib on ümberehitatud Kehra linna katlamajaks, idapoolne püstpalkidest tiib lagunes ning lammutati 1970. aastate lõpus<ref name=":7" />. 1892. aastal ehitati mõisa rehehoone vana rehehoone kohale. See püsis 2011. aastani kuid siis see lammutati<ref name=":7" />. Mõisale kuulus ka mõisavalitseja maja, seda kasutati hiljem ka [[Sovhoos|sovhoosi]] kontorina kuni 1980. aastate lõpuni. Maja hävis 1996. aastal tulekahjus<ref name=":7" />.