Vikipeedia

Pruuna mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
6. rida:
Mõisast on esmateateid 1478. aastast, Kõrvenurme (''Korbenorm'') nime kandnud mõis kuulus tollal Toysz'idele, järgmiselt omanikult Brun von [[Drolszhagen]]/[[Drolzhagen]]ilt on pärit mõisa uus eestikeelne nimi ''Pruuna''. Bruno Drolshageni tütar abiellus Fabian Riesbieteriga Kurisoolt, misjärel algasid omanike vahetused.
 
17.-[[18. sajand]]il vahetas mõis tihti omanikke: see oli järgemisi [[Scheidingid|Scheidingite]], [[Staalid]]e, [[Fersenid|Fersenite]], [[Taubed]]e, von [[Tollid]]e, [[Hastferid|Hastferite]], [[Scharenbergid]]e omanduses.
 
[[17. sajand]]i lõpus eraldus Pruunast [[Põriki mõis]], [[16. sajand]]il rajati [[Rägavere mõis]].
 
[[1793]]. aastal müüs [[Ewald von Scharenberg]] mõisa [[Dellingshausenid|Dellingshausenitele]], [[10. veebruar|10. veebruaril]] [[1860]] müüs vabahärra [[Friedrich Alexis von Dellingshausen]] Pruuna ja Põriki mõisad oma venna [[Karl Thomas von Dellingshausen]]i pojale jalaväekindral [[Karl Eduard Ludwig von Dellingshausen|Eduard von Dellingshausen]]ile. Hind 56 000 [[hõberubla]]. [[19. mai]]l 1860 ostis osa Pruuna-Sicka metsast ([[Sickametsa]]) Eduard von Dellingshausenilt tema vend [[Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen]], ostetud metsad ühendati [[Undla mõis]]aga.
[[File:Gutshaus Tois (Pruuna) im Kirchspiel Ampel (Jerwen).png|pisi|]]
[[10. märts]]il [[1889]]. aastal, pärast poja, jalaväekindral Karl Eduard von Dellingshauseni surma [[14. november]] [[1888]]. aastal pärisid mõisa tema lesk Helene Christine von [[Dellingshausen]] (sünd vabapreili von [[Wrangell]]) ja lapsed. Lesk loobus oma osast Põriki ja Pruuna mõisatesmõisas poja [[Karl Paul Friedrich von Dellingshausen|Karli]] kasuks. Hind oli 127 280 rubla.
 
[[4. jaanuar]]ist [[1916]]. aastal, pärast Karl Paul Friedrich von Dellingshauseni surma [[24. juuli]]l [[1915]]. aastal, olid tema seaduslikud pärijad tema lesk Helene Luise Josephine (sündinud von [[Behr]] (1872–)), pooles mõttelises osas ja Karl Paul Friedrichi õed Helene (Hella), Alma von [[Löwis of Menar]] (sündinud von Dellingshausen) ja Julie Dellingshausen jagamatult pooles mõttelises osas Pruuna mõisast.
 
[[25. oktoober|25. oktoobril]] [[1919]]. aastal [[1919. aasta maareform|riigistas mõisa]] [[Eesti Vabariik]].<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17262 Ajalooarhiiv]. Kinnistute register</ref>
 
033. okroobriloktoobril 2017. aastal müüs [[Tapa vald]] mõisa Pruuna Mõis OÜ-le.
 
Mõisas olid [[viinavabrik]], [[lubjaahi]], [[saeveski]] ning kasvatati [[friisi veised|friisi veiseid]].
26. rida:
Mõisa peahoone on ühekorruseline ja [[Historitsism|historitsistlikus stiilis]]. Ehitatud 19. sajandi teisel poolel [[Kuru lubjakivi]]st. Hoonet piirab 4,2&nbsp;ha suurune segastiilis mõisapark. Hoone fassaadi keskosas paikneb üheksa kaaravaga [[altaan]] (sissepääsuesine varikatus). Veidi eenduvaid kahe akna laiuseid külg[[risaliit]]e kroonivad kolmnurkviilud. Maja tagakülg sarnaneb paljus esiküljega, kuid altaani asemel on seal eenduval keskrisaliidil kolm kaarakent.
 
Pärast 1919. aasta riigistamist kolis mõisa peahoonesse [[Lehtse Kool]] ja oli seal 2017. aasta juunikuunijuunini. Hoone vasakpoolsesse otsa on 1960ndail1960. aastail tehtud juurdeehitis. Mõisast on säilinud ka mitu kõrvalhoonet, mis asetsevad peahoonest lõuna ja lääne pool. Tagasihoidlik [[poolkelpkatus]]ega valitsejamaja avaneb fassaadiga peahoone esise auringi küljele.
 
Mõisa peahoone on alates 2017. aastast Pruuna Mõis OÜ omanduses, mille omanikud Indrek Saluvee ja Priit Keskla planeerivad sinna rajada hooldekodu.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Pruuna_mõis"