Vikipeedia

Heinrich Johann Friedrich Ostermann: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Krahv]] '''Heinrich Johann Friedrich Ostermann''' ([[vene keel|vene]] Aндрей Иванович Остерман – '''Andrei Ivanovitš Osterman'''; [[30. mai]] [[1686]] [[Bochum]], [[Vestfaal]] – [[1747]] [[Berjozovo]], [[Siber]]) oli saksa päritolu [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] riigitegelane, [[krahv]].
[[File:Ostermann.jpg|pisi|Krahv Heinrich Johann Friedrich Ostermann]]
[[File:Ostermanni suguvõsa krahvivapp.jpg|thumb|Ostermanni suguvõsa krahvivapp]]
7. rida:
 
==Teenistus Venemaa Keisririigi Välisasjade Kolleegiumis==
1707. aastal asus Ostermann, kes valdas [[saksa keel|saksa]], [[hollandi keel|hollandi]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[itaalia keel|itaalia]], [[ladina keel|ladina]] ja [[vene keel]]t, tööle [[Saadikute prikaas]]is tõlgina ning 1710. aastal määrati ta Saadikutesaadikute prikaasi sekretäri ametikohale.
 
[[1711]]. aastal osales Ostermann [[Pruti sõjaretk]]el, mille lõpus võttis osa rahuläbirääkimistest [[Osmanite riik|Türgi]] [[suurvesiir]]iga. 1713–1715 täitis ta diplomaatilisi ülesandeid [[Preisimaa]]l ja [[Holland]]is.
 
Aastatel 1718-1719 viis ta koos [[Jacob Bruce]]'iga läbi läbirääkimisi rootslastega [[Ålandi kongress]]il, mis aga lõppesid pärast Rootsi kuninga [[Karl XII]] surma. Uus kuninganna, Karli õde [[Ulrika Eleonora]], lõpetas 1719. aasta suvel rahuläbirääkimised ning jätkas sõda Venemaaga.
 
[[1720]]. aastal määrati Ostermann [[Välisasjade Kolleegium]]i kantselei salanõunikuks, tööülesanneteks tähtsamate diplomaatiliste dokumentide ettevalmistamine.
 
[[1721]]. aastal osales Ostermann koos Jacob Bruce'iga [[Põhjasõda|Põhjasõja]] lõpetanud [[Uusikaupunki rahu]]läbirääkimistel ningja rahulepingu sõlmimisel.
 
Kasuliku rahulepingu saavutamise eest tasustas Peeter I [[1721]]. aasta augustis Ostermanni [[parun]]itiitli, [[salanõunik]]u teenistusastmetiitli janing "raha ningja küladega".
 
[[1723]]. aastal sõlmis Ostermann Venemaale kasuliku rahuleppe [[Pärsia]]ga, millega fikseeris juriidiliselt [[Kaspia sõjaretk]]e käigus vallutatud [[Kaspia meri|Kaspia mere]] lääneranniku, mis jäi aga [[Pärsia šahh]]i [[Tahmasp II]] poolt ratifitseerimata.
35. rida:
Pärast keisrinna Katariina surma, sai Venemaa keisriks 1727. aasta maikuus noor [[Peeter II]], kes Ostermanni mõjutusel kõrvaldas [[Aleksandr Menšikov]]i [[Peterburi]]st ning likvideeris ta mõjuvõimu Venemaa keisrikojas ja riigiaparaadis.
 
Ostermann säilitas oma kõrge ametikoha Välisasjade Kolleegiumis [[Peeter II]] valitsusasja lõppu 1730. aasta jaanuaris,.
 
Uue Venemaa keisrinna -, [[Kuramaa]] hertsoginna [[Anna Ivanovna]] "valimisel" [[Kõrgeim Salanõukogu|Kõrgeima Salanõukogu]] poolt Ostermann ei osalenud ning kui [[Anna Ivanovna]] pärast keisrinnaks kroonimist [[Kõrgeim Salanõukogu|Kõrgeima Salanõukogu]] poolt enne keisrinnaks saamist esitatud nõudmistest taandus, likvideeris [[Kõrgeim Salanõukogu|Kõrgeima Salanõukogu]] ja toetus ta riigivalitsemisel mittevenelastest riigiametnikele, kelle seas Ostermann saavutas silmapaistva koha.
 
Ostermann määrati keisrinna [[Anna Ivanovna]] poolt [[1730]]. aasta märtsis senaatoriks, aprillis aga tõsteti ta [[krahv]]iks, kingiti ka maavaldused [[Liivimaa]]l, ning immatrikuleeriti [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa]] ja [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] (20. juuni 1732) [[aadlimatrikkel|matriklisse]].<ref name="Estland"/> <ref name="Klingspor"/>
<ref name="Klingspor"/> .
 
[[Kõrgeim Salanõukogu|Kõrgeima Salanõukogu]] asemel moodustas keisrinna [[Ministrite Kabinet]]i, kuhu kuulus ka Ostermann 2. kabinet-ministrina, 1733. aastal määrati Ostermann Sõjamerekomisjoni esimeheks.
46. rida ⟶ 45. rida:
1734. aastal pärast 1. kabinet-ministri [[Gavriil Ivanovitš Golovkin]]i surma määrati Ostermann 1. kabinet-ministriks.
 
1735. aastal peeti Ostermanni juhtimisel Venemaa ja [[Pärsia]] vahel läbirääkimisi, mille tulemusena sõlmiti ühine [[Ganja]] kaitseleping ning tagastati Venemaale [[Bakuu]] ja [[Derbent]]i linnadlinn, [[Kaspia meri|Kaspia mere]] ääres.
 
1736. aastast Ostermann haigestus ning oli alaliselt oma elukohas, 1740. aastal enne keisrinna [[Anna Ivanovna]] surma soovitas ta määrata lapseeas keisrikandidaadi [[Ivan Antonovitš]]i [[regent]]valitsejaks [[Ernst Johann Biron|Ernst Johann]] [[Biron]]i.
{{commonskat|Heinrich Johann Friedrich Ostermann}}
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Johann_Friedrich_Ostermann"