Telefon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgis: Lähteteksti muudatus (2017) |
Märgis: Lähteteksti muudatus (2017) |
||
14. rida:
Tavaline lauatelefon on ühendatud telefoniliiniga, mis koosneb ühest keerupaarist ehk kahest üksteise ümber keerutatud isoleeritud [[vask]]juhtmest. Skeemil on see juhtmepaar tähistatud C-ga. Aparaat koosneb kolmest põhikomponendist: kellukesest, lülitist ja numbrilauast või -kettast. Kellukese helin, harvem ka märgutuli või sumisti (summer) (A7) annab märku sissetulevast kõnest. Ümberlüliti teavitab kõnekeskust (telefonijaama), et kasutaja on telefonitoru hargilt tõstnud kõnele vastamiseks või kõne alustamiseks. Numbrivalimis-seadisega saab kasutaja valida numbri, mis edastatakse telefonijaama. Kuni [[1950. aastad|1950. aastateni]] kasutati numbrivalimisel peaaegu ainult numbriketast, hiljem lisandus sellele ka sõrmiste (klaviatuuri) abil valimine (A4). Vanade pulssvalimisega automaat telefonikeskjaamade asendamine hilisemate, [[Multisageduslik_kakstoonvalimine|toonvalimisega]] telefonikeskjaamadega võimaldas telefoniaparaadil numbrit valida ainult klaviatuuri abil.
Lauatelefoniteenuse peamine kulu on telefonitugijaamad, kus kõned kommuteeritakse. Telefon on telefonijaamaga ühendatud vaid ühe juhtmepaari abil. Juhtmepaari mõlemad sooned on teineteise ümber keerutatud, et vältida [[elektromagnetiline kiirgus|elektromagnetilist]] [[interferents]]i ehk kõne ülekostvust (''crosstalk'') mitmepaarilises kaablis
==Ajalugu==
| |||