Redaktsioon: 21. juuni 2020, kell 16:38 redigeeri Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. juuni 2020, kell 16:50 redigeeri eemalda Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
11. rida: Kirik ehitati rahva kogutud rahaga ning pühitseti [[arhimandriit]] Josifi poolt samuti püha suurkannataja [[Georgius]]e ([[Püha Jüri\|Jüri]]) auks [[2. juuli]]l [[1907]], nagu oli olnud ka puukirik.<ref>{{Raamatuviide\|autor=Jaanus Plaat, Arne Maasik\|pealkiri=Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis\|aasta=2011\|koht=Tallinn\|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia\|lehekülg=752-755}}</ref> Templipüha (kiriku nimepäeva) tähistatakse [[Juliuse kalender\|Juliuse kalendri]] (vana kalendri) [[jüripäev]]al ehk [[Gregoriuse kalender\|Gregoriuse kalendri]] (uue kalendri) [[6. mai]]l. 1999. aastal kanti kirik [[ehitismälestis]]ena [[Kultuurimälestiste riiklik register\|~~Kultuurimälestiste~~kultuurimälestiste riiklikusse registrisse]].<ref name="mälestis" /> == Asukoht == 21. rida: Tellistest ja maakividest kirik on pikliku põhiplaaniga [[Historitsism\|historitsistlikus]] stiilis sakraalhoone. Tüpoloogiliselt sarnaste mahtude järjestusega kirikuid rajati Eestisse ajavahemikus 1870–1908 ligi nelikümmend. Suuruse ja arhitektuurikvaliteedi poolest on Värska oma tüübi keskmiste hulgas. Kirikuhoone mahuline kompositsioon koosneb neljast üksteisele järgnevast hoonemahust – [[kellatorn]]ist, kogudusesaalist, palvesaalist ja [[altar]]ist. Kiriku mahud on mitme eri kõrgusega – edelaosas kõrge maakivist [[kellatorn]], siis pikihoone madalam kogudusesaali osa, millele järgneb kõrgem, kaarakendega palvesaali osa ([[nelitis]]). Kirdes asub madalam altariruum ([[apsiid]]). Maakivist vundament on krohvimata. Kirikul on kaks torni: kaheksatahulise [[tornikiiver\|telkkiivriga]] kellatorn ning sibulkupliga tahuline [[nelitis]]torn (viimast on nimetatud ka tambuuritorniks, aga Värska kirikul puudub [[tambuur]] ja tegemist on pseudo -tambuuritorniga, millel puudub seos sisearhitektuuriga), millel on 6-ruuduse jaotusega aknad (sellesse torni ligipääs puudub). Kellatorn on massiivne [[karniis]]idega liigendatud monumentaalne kivist püsttahukas, mis loob kõige aktiivsema ansamblilise sideme [[Värav\|väravaehitisega]]. Kiriku kellatornil on puidust ja värvitud ehisvõre. [[Räästas\|Katuseräästa]] all kulgeb profileeritud karniis, millele mõnel pool lisandub ka [[hammaslõige\|hammaslõikeline]] [[friis]] – selliselt on kaunistatud ka hoone tellistest laotud korstnad ja palvesaali kohal asuva nelitistorni räästaalune. Nurgad, akende ja uste raamistikud on laotud tellistest. Katused on vaskplekk-kattega, vihmaveetorude ja vihmaveerennidega. Hoonele on paigaldatud [[piksekaitse]]. Kirikuhoonel on kaks kahepoolset ning poolkaarekujulise [[valgmik]]uga ust – üks edelaküljel ning üks loodeküljel. Puituksed on väljastpoolt üle löödud plekiga ja värvitud. Edelapoolse ukse ees on nelja astmega betoonist valatud trepp kahe metallist käsipuuga, loodepoolse ukse ees kaheastmeline käsipuudeta trepp. Edelapoolse ukse kohal on plekist kaarekujuline varikatus.

Värska Püha Georgiuse kirik: erinevus redaktsioonide vahel