Arshile Gorky: erinevus redaktsioonide vahel

'''Arshile Gorky''' (pärisnimegasünninimega '''Vostanik Manoug Adoian'''; [[15. aprill]] [[1904]] – [[21. juuli]] [[1948]]) oli Türgi-Armeenia päritolu USA kunstnik, kes tegutses Ameerika Ühendriikides. <ref>{{Netiviide|autor=Harry Rand|url=https://www-oxfordartonline-com.ezproxy.utlib.ut.ee/groveart/view/10.1093/gao/9781884446054.001.0001/oao-9781884446054-e-7000033360#oao-9781884446054-e-7000033360-bibliography-1|pealkiri=Arshile Gorky|väljaanne=|aeg=2003|vaadatud=07.03.2020}}</ref>Arshile Gorky kujutas oma teostes traumasid, mida ta koges [[Armeenia genotsiid]]i ajal.<ref>{{Netiviide|autor=Alexandra Pitman|url=https://discovery.ucl.ac.uk/id/eprint/1430373/1/APT-2013-Pitman-366-9.pdf|pealkiri=Trauma, bereavement and the creative process: Arshile Gorky’s The Artist and His Mother|väljaanne=|aeg=2013|vaadatud=08.03.2020}}</ref> Ta on tuntud ka [[Abstraktne ekspressionism|abstraktse ekspressionismi]] ühe rajajana 1940ndatel. <ref>{{Netiviide|autor=Harry Rand|url=https://www-oxfordartonline-com.ezproxy.utlib.ut.ee/groveart/view/10.1093/gao/9781884446054.001.0001/oao-9781884446054-e-7000033360#oao-9781884446054-e-7000033360-bibliography-1|pealkiri=Arshile Gorky|väljaanne=|aeg=2003|vaadatud=08.03.2020}}</ref> Teda on peetud üheks mõjukamaks kunstnikuks 20. sajandi Ameerika Ühendriikides.

Arshile Gorky ehk Vosdanik Adoian sündis 1902. aastal, kuid tema sünnitunnistus puudub,sünnitunnistuse mistõttupuudumisel on pakutud tema sünniajaks ka 1904. aastat.<ref>{{Netiviide|autor=Alexandra Pitman|url=https://discovery.ucl.ac.uk/id/eprint/1430373/1/APT-2013-Pitman-366-9.pdf|pealkiri=Trauma, bereavement and the

The Artist and His Moth|väljaanne=|aeg=2013|vaadatud=08.03.2020}}</ref> Ta pere elas Khorkumi külas, mis asus Vani järve ääres. Tänapäeval on see Türgi territooriumil, kuid 20. sajandi alguses oli see Armeenia provintsis OttomannideOttomanide Türgi piiri ääres. Kuna nende pere olikuulus armeenlastest vähemusvähemusse, elasid nad usulise tagakiusamise ohu all. Ta isa suutis ajateenistusestsõjaväeteenistusest eemale hoida, mispõgenedes tol ajal oli tõenäoliselt surmaotsus, ning põgenes Ameerika Ühendriikidesse, et leida seal perele uus elukoht1908. Ta emigreerusaastal Ameerika Ühendriikidesse 1908. aastal. 1915. aastaks oli tagakiusamine türklaste poolt suurenenud ning tungiti Vani järve ääres olevatele armeenlastele kallale. Arshile Gorky ja ta ema põgenesid, lootes jõuda Venemaa võimu all olnud Armeenia aladele,. külmaKülma talve, toidupuuduse ja katusealuse puudumise tõttu suri A. Gorky ema Sushraning 1919. aastal.<ref>{{Netiviide|autor=Alexandra Pitman|url=https://discovery.ucl.ac.uk/id/eprint/1430373/1/APT-2013-Pitman-366-9.pdf|pealkiri=Trauma, bereavement and the

The Artist and His Mother|väljaanne=|aeg=2013|vaadatud=08.03}}</ref> Jõudes Venemaa aladele A.Arshile Gorky ja ta õde pagesidliikusid edasi Ameerika Ühendriikidesse, kus elaselasid juba nende pere: isa, õed ja poolvend. Ta õed elasid Massachusettsis Armeenia kogukonnas ning isa ja poolvend olid farmerid Rhode Islandil. TaKunstnik muutis oma nime Arshile Gorkyks, nimi oli austusavaldus vene kirjanikule Maksim Gorkile. Arshile Gorky ja ta isa vaheline suhe oli kaugenenud ning nende läbisaamine ei paranenud. Arshile Gorky hoidis oma identiteeti saladuses kuni oma surmani, varjates seda teiste eest. Ta kirjutas kamõtles endale välja teistsuguse ajalooeluloo, väites, et ta on kõrgelt haritud ja on saanud pariislasele omasePariisis kunstihariduse.<ref>{{Netiviide|autor=Alexandra Pitman|url=https://discovery.ucl.ac.uk/id/eprint/1430373/1/APT-2013-Pitman-366-9.pdf|pealkiri=Trauma, bereavement and the

The Artist and His Mother|väljaanne=|aeg=2013|vaadatud=08.03.2020}}</ref> Ta käis mitmes kunstikoolis ning üritas jäljendada Paul Cézanne'i, Joan Miró ja Pablo Picasso maalimisstiili. Arshile Gorkyt vaevas läbi tema elu depressioon. 1947. aastal, kui ta oli teist korda abiellunud, hakkas ta rääkima enesetapust. Tema õnnetu meeleolu ja alkoholism rikkusid 1948. aastal peresuhted, kuna lastel ja ta abikaasal Agnes Magruderil oli raske seda taluda. Kolmel korral läks Arshile Gorky metsa, eesmärgiga end üles puua, kuid tema tütred peatasid selleta. Autoavarii, milles ta oli olnud 1948. aasta juunis, murdis ta kaelaluu ning ta maalimiskäsi oli halvatud, mis omakorda suurendas mehe depressiooni. Samuti muutus Gorky kodus järjest vägivaldsemaks, mis tõi kaasa tema elukaaslase ja laste pagemise naise ema kodusse. Üksilduses olles oli A.tegi Gorky soovis ta teha enesetappu, mida ta ka tegi 21. juulil 1948 enesetapu.<ref>{{Netiviide|autor=Alexandra Pitman|url=https://discovery.ucl.ac.uk/id/eprint/1430373/1/APT-2013-Pitman-366-9.pdf|pealkiri=Trauma, bereavement and the

Arshile Gorky õppis 1924. aastal Grand Centrali kunstikoolis, kuid suuremas osas oli ta iseõppinud kunstnik.<ref>{{Netiviide|autor=Harry Rand|url=https://www-oxfordartonline-com.ezproxy.utlib.ut.ee/groveart/view/10.1093/gao/9781884446054.001.0001/oao-9781884446054-e-7000033360#oao-9781884446054-e-7000033360-bibliography-1|pealkiri=Arshile Gorky|väljaanne=|aeg=2003|vaadatud=18.03.2020}}</ref> Enne New Yorki jõudmist maalis ta Prantsuseprantsuse impressionistide järgi,stiilis. 1930ndatel hakkas ta maalima Paul Cézanne'i stiilis maalima maastikumaalingud, kus kasutas vikerkaarevärve ja vaikelu maalimisel tugevaid värvemaastikke.<ref>{{Netiviide|autor=Harry Rand|url=https://www-oxfordartonline-com.ezproxy.utlib.ut.ee/groveart/view/10.1093/gao/9781884446054.001.0001/oao-9781884446054-e-7000033360#oao-9781884446054-e-7000033360-bibliography-1|pealkiri=Arshile Gorky|väljaanne=|aeg=2003|vaadatud=18.03.2020}}</ref> 1930ndate Arshile Gorky loomingut on paljud õpetlased kirjeldatud kui virtuoossetvirtuoosseid harjutustkatseid modernsetes kunstistiilides. <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Pepe Kamel|pealkiri=Master Drawings Vol 40 American Drawing in the Mid-Twentieth Century|aasta=2002 (Kevad)|koht=New York|kirjastus=Master Drawings association|lehekülg=13}}</ref> Tema kunstiteosmaal "Nighttime, Enigma and Nostalgia" tulenevadviitab Giorgio de Chirico lõunendistmaalile "TheFataalne Fatal Templetempel". Võimalik, et ta õppisnägi seda lõuendit näitusel ning lisanudlisas sinnasellele oma abstraktse versiooni. A. Gorky teos "Nighttime, Enigma and Nostalgia" jätab ka mulje, et kunstnik on selle valmistanud ühe hooga, ilma pliiatsit tõstmata. MaalingusSpontaanne mulje esinebpeidab kaalutlust, mis on peitub spontaansuses. <ref>{{Raamatuviide|autor=Pepe Kamel|pealkiri=Master Drawings Vol 40 American Drawing in the Mid-Twentieth Century|aasta=2002 (Kevad)|koht=New York|kirjastus=Master Drawings association|lehekülg=11-12}}</ref>Tema varajast loomingut iseloomustabiseloomustavad läbipaistmatud värvikihid. Paljud tema teosed polnud edukad, kuna nad olid kohmakad, ebakindlad ja labased mõnel juhul labased. <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Robert Reiff|pealkiri=Art Journal Vol 22|aasta=1963 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=CAA|lehekülg=151}}</ref>Oletatud põhjuseidNeile onheideti mitu,ette näiteks arvati, et kuna ta varasemad pildid onlähtumist teiste kunstnike stiilist tuletatud ning vormistuseltpuudulikku puudulikudvormistust.<ref name=":1" />

Arshile Gorky hilisemad maalingud mängisid olulist rolli tema kuulsuseteel.<ref name=":1" /> Ta segas kokkuühendas kubistide distsipliini ja sürrealistide fantaasia, näiteks William Rubin kutsus Arshile Gorky teost "The liver is the cocks comb" tema parimaks teoseks, nimetades seda kõige täiuslikumaks ja prohvetlikumaks maaliks 1943. aastal.<ref name=":1" /> A. Gorkyle on iseloomulik ka kunstiteoste maalimisviiside muutmine, ta kunagi ei teinud uusi maale samal viisil nagu varasemad. Näiteks tegi ta kolm versiooni maalist "The plow and the song", kus– takõik tegi kolm eripalgelist maalieripalgelised, kuid taühesuguse struktuurstruktuuriga. jaMuutus siiskileidis samaks.aset alles Arshile Gorky teostes toimus muutus tema viimastel maalidel, needmis muutusid rahutuks, eputavaks. Art Journal, ajakiri, mis loodi 1941. aastal New Yorgis, leidis, et Arshile Gorky 1943. aasta eelsed teosed olid lõpetamata, justnagu midagi oleks puudu, mõned teised maalid aga ülepingutatud. Üks detailasi, mis A. Gorky teostes silma paistis, on maalingute ja joonistuste vahe,erinevus. Art Journal leidis, et Arshile Gorky joonistused on palju detalisemad, paremadja figuraalseltspontaansemad, ningjättes rohkem spontaansed, andes võimaluse rohkemruumi improvisatsioonile.<ref name=":1" /> Clement Greenberg ütles, et Arshile Gorky teostes onteoste kõige täiuslikum osa on "põhivärvidest moodustuv taust", kuna see "näitab lõuendi tasasusttasapinnalisust".<ref name=":0" />

Arshile Gorky varajane looming sündis ajal, mil ta töötas Grand Centrali kunstikoolis (1924–1931). <ref>{{Raamatuviide|autor=Charles W. Millard|pealkiri=The Hudson Review Vol 35|aasta=1982 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=The Hudson review Inc|lehekülg=105}}</ref> Tema varajastes teostes on leitud väga palju paralleele Paul Cézanne'i maalimisviisiga, kuid on ka erandeid, näiteks ta üks varasemaid teoseid "Vaikelu" on pintsliga tehtud teos, mis on tuletatud Paul Cézanne'i stiilist, kuid pintslitõmbed olid palju vabamad ning õrnemad. Varajasel perioodil oli Arshile Gorky teosed võtnud eeskuju P. Cézanne'i teemadest, tanagu tegi maastikumaalemaastikumaalid, natüürmorte, kus olidnatüürmordid pirnid, ühe teose puhul on ta ka kujutanud koljult, teose pealkirjaks on Vaikeelu koosvõi koljuga. Gorky värvid,varaste mismaalide olidvärvid tema varajastes teostes pärinesidmeenutasid samuti Paul Cézanne'i loomingust, kasutades sinist, rohelist ja ookrit maastikumaalidel, lisadel vaikeelule kollast ja punast tooniloomingut.<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles W. Millard|pealkiri=The Hudson Review Vol 35|aasta=1982 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=The Hudson Review Inc|lehekülg=105}}</ref>

Gorky 1930. aastate teostes on näha mõjutusi Pablo Picasso teostest, näiteks Arshile Gorky maalismaal "Vaikelu", mida ta maalis aastatel (1929–1932,) oli värvide poolest homaaž Pablo Picasso stiilile.<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles W. Millard|pealkiri=The Hudson Review Vol 35|aasta=1982 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=The Hudson Review Inc|lehekülg=106}}</ref> Kõige suuremad Pablo Picasso mõjutused pärinevad A. Gorky teosest 1932. aastast, kus on kujutatud inimkuju.<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles W. Millard|pealkiri=The Hudson Review Vol 35|aasta=1982 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=The Hudson Review Inc|lehekülg=107}}</ref> Inimkujul on ühised pintslitõmbed P. Picassoga, mis näitab, et Arshile Gorky suutis omandada samasuguse maalimis- ja kujutamisstiili. 1936. aastal valmis esimene versioon teosest "Kunstnik ja ema", mis oli paljude kriitikute arvates tema teoste kulminatsioon.<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles W. Millard|pealkiri=The Hudson Review Vol 35|aasta=1982 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=The Hudson Review Inc|lehekülg=108}}</ref> "The Hudson Review, Vol 35" teoses, mis ilmus 1982. aasta kevadel hindas kahte versiooni kui Arshile Gorky ühte suurimaid saavutusi, väites, et ikonograafiliselt on see väga meeldejääv ning hästi sooritatud maal. Arshile Gorky teosed muutusid 1930. aastatel mastaapsemaks ja avatumaks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles W. Millard|pealkiri=The Hudson Review Vol 35|aasta=1982 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=The Hudson Review Inc|lehekülg=108}}</ref>

1944. aastal valmis Gorky kõige kuulsam teos "The liver is the Cock's Comb", milles on näha V. Kandinsky mõjutusi, näiteks pikad sinised ovaalid on ümbritsetud punaste ja mustade rõngastega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles W. Millard|pealkiri=The Hudson Review Vol 35|aasta=1982 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=The Hudson Review Inc|lehekülg=110}}</ref> Vassili Kandinsky mõjutused on läbivad Arshile Gorky teostes 1940ndatel üldse läbivad, näiteks maalil "The sun, The Dervish in the Tree" on jooni, mis on iseloomulikud V. Kandinsky teostele, kus koos on punane ja kollane värv ning töötlemata värve ümbritsevad kontrastsed toonid. 1944.–1948. aastanimaalidel rakendasmuutusid Arshile Gorky kunstimaailmas saadud mõjutused oma kunsti. Näiteks hakkas ta vähendama värvide intensiivsust, muutes meed samasvärvid rikkalikumaks ja ühtsemaks., Värveta hakkas taneid lõuendile maalimakandma õrnemate ja peenemate pintslitõmmetega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles W. Millard|pealkiri=The Hudson Review Vol 35|aasta=1982 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=The Hudson Review Inc|lehekülg=110}}</ref> Gorky viimased teosed nagu "The plow and the song" või "Agony" on maalid, kus ta rakendas oma ideesid suure rangusega<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles W. Millard|pealkiri=The Hudson Review Vol 35|aasta=1982 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=The Hudson Review Inc|lehekülg=111}}</ref>. Elu lõpuks suutis Arshile Gorky luua maalimisviisi, mis oli talle iseloomulik ning milles oli ka näha mõjutusi teistelt kunstnikelt.<ref>{{Raamatuviide|autor=Charles W. Millard|pealkiri=The Hudson Review Vol 35|aasta=1982 (Kevad)|koht=New York City|kirjastus=The Hudson Review Inc|lehekülg=111}}</ref>