Erinevus lehekülje "Tõmmu külmaseen" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
Kuna tõmmu külmaseen on puidul parasiteeriv liik, siis võib kohata seda seent nii metsades, [[raiesmik |raiesmikel]] ja parkides olevatel kändudel kui ka elusatel puudel. Üldjuhul kasvab ta põõsasjalt hiiglaslike kobaratena. Eestis leidub teda kesksuvest kuni kesksügiseni (enamasti juulist oktoobrini). Peamiselt elab seen parasiidina okaspuudel, kuid suudab aastaid elus püsida ka saprotroofina (surnud puidu tarbijana). Värskelt sööduna on ta inimesele mürgine, nimelt tekitab seen [[Hemolüüs|hemolüüsi]] ning mao-sooltrakti häireid, kuid [[Kupatamine|kupatatult]] on ta ohutu.<ref name="kolmas" />
 
Seda seeneliiki on nimetatud maailma kõige suuremaks elusorganismiks. NimeltOn on mitu teadet olnud selle kohtateateid, et tõmmu külmaseene niidistik võib hõlmata ligi 10 ruutkilomeetritkm² maad. [[Ameerika Ühendriigid |Ameerika Ühendriikides]] [[Oregon |Oregonis]] Malheuri metsas leiti üks liigi esindaja, mis oli arvatavasti 2400 aasta jooksul kasvanud umbes 8,4 ruutkilomeetrikm² suurusele alale. Mõõtmisel võeti arvesse[[seenehüüf | seenehüüfi]] ulatus, mis kasvab silmale nähtamatult maa all ja puude sees, kuna [[seenekübar |seenekübarad]] moodustavad vaid väikese osa seenest.
 
Seene välisteks tunnusteks on selle kreemjas kuni pruunikas värvus ja küllaltki väljapaistvad soomused [[Seenekübar|kübara]] peal. Teistest külmaseentest erineb tõmmu külmaseen kõige rohkem oma jala ümber oleva vatja rõnga poolest. Seenekübar on 5–10 sentimeetri laiune. Tõmmu külmaseene [[eoslavakandja]] on lamelliline.<ref>{{Raamatuviide|autor=Külli Kalamees-Pani, Kuulo Kalamees|pealkiri=Seened|aasta=2013|koht=Tartu|kirjastus=Eesti Loodusfoto|lehekülg=16}}</ref>
==Elutsükkel==
 
Nagu enamik[[parasitism | parasiitseid]] seeni, paljuneb ka tõmmu külmaseen [[Suguline sigimine|sugulisel teel]]. Seen alustab oma eluteed eosena, mis on vabanenud täiskasvanult seenelt. Spoor hakkab mullas arenema ja kasvama. Saprofüütilises faasis lagundab külmaseen mullas olevat puitmaterjali, mille abil kogub endale toitaineid, et laieneda elavatele peremeestaimedele ja muutuda parasiitseks. Laienemine toimub tänu risomorfidele. Need kasvavad mullas, kuni satuvad kontakti puude juurtega ning tungivad juure membraanist läbi mehaanilise jõuga ja [[Ensüüm|ensüümide]] abil. Kui [[infektsioon]] on toimunud, siis levib seen mütseelina üle kogu puu juurestiku ning sealt edasi puu [[Tüvi|tüvesse]]. TüviSeen õõnestatakseõõnestab seest,puutüve milleja selle tagajärjel puu sureb. Pärast puu suremist asub seen taas saprofüütselt toituma ning lagundab puitu, kogumaks energiat uute puude nakatamiseks.<ref name="kuues"/>
 
==Patogeensus==
==Huvitavat==
 
Maailmas on mitmeid väljapaistvaid tõmmu külmaseene isendeid. Nimelt võib ta olla biomassi arvestades suurim elusorganism maailmas. Enamiku tõmmu külmaseene organismist moodustab tema niidistik. Näiteid ülisuurtest eksemplardeisteksemplaridest on mitu ja suuruserekordit on korduvalt ületatud. Suurim teadaolev esindaja, mis asub Põhja-Ameerikas Malheuri metsas, on seni enda alla hõivanud umbes 9,7 ruutkilomeetritkm² maad ja kaalub arvatavasti üle 605 tonni. Organism on eeldatavasti umbes 2400 aastat vana ja kasvab kiirusega kuni 1 meeter aastas. Veel on teada üks suur isend [[Michigan|Michiganist]] [[Crystal Falls|Crystal Fallsi]] lähedusest. See avastati 1986. aastal ning see on umbes 0,15 ruutkilomeetri suurune ja kaalub ligi 100 tonni. Selle seene vanus võib küündida kuni 1500 aastani. Peamine tõmmu külmaseene vohamise põhjus on tõenäoliselt see, et tema kasvukeskkonnaks on toitainetevaene pinnas, kus paljud teised seened meelsasti ei kasva, mistõttu tõmmul külmaseenel konkurents suuresti puudub.<ref name="viies"/>
 
== Vaata ka ==
515

muudatust