|
*seisund, mida iseloomustab ebapiisav kapillaarne [[perfusioon]].<ref name="kaasik" />
1971. aastal välja pakutud klassifikatsioon on ajaproovile vastu pidanud ja kasutusel ka [[21. sajand]]i algusespraegu.<ref name="JM473" /> Luuakse ka šoki alaliike, kuid nimetatud klassifikatsioon on siiski kuldne standard. Täpset ajahetke, millal šokki hakati lugema omaette sündroomiks, on raske kindlaks määrata. Šoki uurimine jätkub ning 2007. aasta suvel oli andmebaasides šoki kohta üle 13 000 viite.<ref name="Y1jFB" />
==Klassifikatsioon==
'''Distributiivne šokk''' on olukord, kus vererõhu langus on tingitud veresoonte toonuse langemisest ja nende läbimõõdu suurenemisest. Distributiivsel šokil kui ühisnimetajal on mitmeid alaliike.
*'''Septiline šokk''' on tavaliselt [[sepsis]]e tagajärg.
*'''Anafülaktilise šoki''' korral on tegemist ägeda [[Reaktsioon (füsioloogia)|reaktsioon]]iga mingisugusele [[allergeen]]ile, milleks võib olla ravim, väliskeskkonnast pärit aine vms. Ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimena on ta tavaliselt märgitud ka ravimiomaduste kokkuvõttesse, näiteks soovitatakse pärast imiku vaktsineerimist [[MMR vaktsiin|mumpsi-leetrite-punetiste elusvaktsiiniga]] vanematel koos imikuga viibida meditsiiniasutuses, jälgimaks organismi reaktsiooni ja veendumaks, et ei teki anafülaktilist šokki.
*'''Neurogeenne šokk''' esineb harva, selle põhjuseks võib olla raske [[peaaju]] ja/või [[seljaaju]] [[trauma]], mille tagajärjel kaotab [[närvisüsteem]] kontrolli vererõhu üle.
*'''Obstruktiivne šokk''' iseloomustab olukorda, kus verevool on mingil põhjusel takistatud. Tavaliselt peab šoki tekkimiseks olema vereringe takistatud mitmes väikeses veresoones korraga või mõnes suures veresoones. Obstruktiivne šokk võib kujuneda kopsuarteri emboolia foonil.
*'''Endokriinne šokk''' on klassifikatsiooni uusim alaliik ja kirjeldab [[Sisenõrenäärmed|endokriinorganite]] talitlushäirete tõttu tekkinud šokki. Endokriinne šokk võib esineda hormoonpreparaatide üledoseerimisel või [[Hormoonid|hormoonide]] ala- või üleproduktsioonil kuni toksikoosini. Endokriinsed šokid on insuliinipuudusest tekkinud [[hüperglükeemia]] ja selle tagajärjel saabuv [[diabeetiline kooma]], [[hüpoglükeemiline kooma]] (näiteks ravimitekkeline insuliinikooma), raske [[türeotoksikoos]] jt.<ref name="6Conr" />
Ainult sisenõrenäärmete talitlushäirete tõttu tekib šokk harva, kuid näiteks [[südamepuudulikkus]]ega patsientidel võib šoki vallandajaks olla [[Hüpotüreoos|kilpnäärme alatalitlus]].
Kopsude töö intensiivistub ning hingamine sageneb. Ühtlasi suureneb hingamislihaste tehtav töö ja seega ka hapnikutarve. Hingamissageduse suurenemine on piiratud kompensatoorse võimega. Šoki puhul tõmbuvad kokku kopsukapillaarid, vähendades sellega [[gaasivahetuspind]]a alveoolides. Samuti põhjustab kiire hingamine ehk [[tahhüpnoe]] [[süsihappegaas]]i ülemäärast eraldumist, mis muudab vere [[PH|aluseliseks]]. Eelpool nimetatud protsessid eelnevad tõsise kopsukahjustuse välja kujunemisele, mida nimetatakse ARDSiks (Acute Respiratory Distress Syndrome, eesti keeles äge respiratoorse distressi sündroom). ARDSi peamine põhjustaja on šokk.
ARDSi iseloomustab kopsukapillaaride ja alveoolide seinte süvenev kahjustumine, mille tagajärjel kaob [[surfaktant]] ning kapillaaridest filtreerub vedelik alveoolidesse. Vedelikuga täidetud ja surfaktandi kaotanud alveoolalveoolist ei funktsioneeriole gaasivahetusel kasu.
ARDS on iseennast süvendav protsess, milles on oluline osa [[põletik]]u kujunemisel.
| 