Rannapatarei nr 34: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Rannapatarei nr 34''' oli 1916. aastal [[Hiiumaa]]le ehitatud [[rannapatarei]], mis kuulus [[Peeter Suure merekindlus]]e [[
Rannapatarei IV-120/50 eesmärgiks oli Saksa laevastiku tõkestamine [[Soela väin]]as, Hiiu- ja Saaremaa vahel. Patarei jäänused on muinsuskaitse all ja jäävad [[Hindu (Hiiumaa)|Hindu]] küla territooriumile.
==Patareipositsioon==
Rannapatarei nr 34 ehitus algas 1914. aastal, aga kuna patareid algses Peeter Suure merekindluse projektis ei olnud, siis muutus korduvalt patareisse kavandatud [[suurtükk]]ide mark.
Patarei nr 34 neli suurtükki paiknesid kahe paarina mitte päris ühel sirgel. Suurtükkide vahe umbes 40 m, paaride vahe umbes 100 m. Kahurid paiknesid [[raudbetoon]]alustel,<ref>{{kultuurimälestis|23356|Kahurialus betoonrinnatisega 1}}</ref><ref>{{kultuurimälestis|23357|Kahurialus betoonrinnatisega 2}}</ref><ref>{{kultuurimälestis|23358|Kahurialus betoonrinnatisega 3}}</ref> mille ette jõuti rajada ka eesvalli betoonkatted. Patarei kaitseks oli kuhjatud 5 m kõrgune ja 20 m laiune vall, mis suurtükkide kohal oli kitsam ja madalam. Suurtükipositsiooni sisemine sein oli palkidest, eesvallid 3–4 m laiuselt betoneeritud.▼
Kuna keiser Peeter Suure merekindluse ehitust ei suudetud lõpetada enne [[esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]], siis toimusid sõjategevuse ajal kavade muudatused. 1915. aastal on rannapatareis kirjas neli 75 mm suurtükki, täpselt samade parameetritega on ka läheduses olnud [[õhutõrje]]suurtükkide divisjoni suurtükid. Mõlemad kirjutati maha 1916. aastal.
[[File:Tykki 120 50.JPG|pisi|[[Vickers]]i 120 mm suurtükipatarei]]
==Rannapatarei nr 34==
Lõpuks paigaldati [[Sõru]]le neli 120 mm [[Vickers]]i suurtükki. Suurtükkide laskekaugus oli 70 [[kaabeltau]]d,<ref>Urmas Selirand, [http://www.mil.hiiumaa.ee/artiklid8_selirand.html Hiiumaa rannapatareid vol. 1], Hiiu Leht 22. aprill 2003.</ref> raua pikkus 50 kaliibrit ning vertikaalne laskesektor 155 ja horisontaalne 295.
Patarei sai lahinguvalmis [[12. märts]]il [[1916]]. Rannapatarei nr 34 ehk Tohvri patarei oli Hiiumaa rannakaitsepatareidest ainus, mis osales sõjategevuses 1917. aasta oktoobris.▼
▲Patarei nr 34 neli suurtükki paiknesid kahe paarina mitte päris ühel sirgel. Suurtükkide vahe umbes 40 m, paaride vahe umbes 100 m. Kahurid paiknesid [[raudbetoon]]alustel,<ref>{{kultuurimälestis|23356|Kahurialus betoonrinnatisega 1}}</ref><ref>{{kultuurimälestis|23357|Kahurialus betoonrinnatisega 2}}</ref><ref>{{kultuurimälestis|23358|Kahurialus betoonrinnatisega 3}}</ref> mille ette jõuti rajada ka eesvalli betoonkatted.
▲Rannapatarei nr 34 ehk Tohvri patarei oli Hiiumaa rannakaitsepatareidest ainus, mis osales sõjategevuses 1917. aasta oktoobris.
1917. aasta 12. oktoobril sundisid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] keiserliku laevastiku sõjalaevad "Emden" ja "Bayern" suurtükiduellis 34. patarei vaikima. Siiski sai patarei enne pihta saksa loodimislaevale A28. Järgmisel päeval saatsid sakslased dessandi patareid õhkima, see aga leiti pärast 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i [[Petrograd]]is laostunud vene sõjaväeosa poolt juba mahajäetult ning suurtükid õhiti ja tehti lahingukõlbmatuks.
| |||