Redaktsioon: 1. aprill 2007, kell 08:54 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. aprill 2007, kell 22:59 redigeeri eemalda Kamma (arutelu \| kaastöö) 2754 muudatust Võtsin välja rõhutuse, et tegemist on Aristotelese poolt kasutatud mõistega, kuna see osutas justkui sellele, et Aristoteles määratles seda mõistena ja kasutas sama mõistet paaris sellesama sõnaga Uuem muudatus →
5. rida: '''Aktsidentsi''' ([[ladina keel\|ladina]] ''accidens'') all mõeldakse [[filosoofia]]s seda, mis võib asjale omane olla või mitte olla, ilma et asi lakkaks olemast see, mis ta on. Mõiste esineb esmakordselt [[Aristoteles]]el ([[vanakreeka keel]]es ''to symbebēkos''). ~~See mõiste~~Aktsidents vastandub ~~tal~~Aristotelese käsitluses [[substants]]iile ([[vanakreeka keel]]es ''[[ousia]]'') ~~mõistele.~~ning ~~Aktsidentside~~aktsidentside hulka kuuluvad kõik asjad, mis kuuluvad teistesse [[kategooria (filosoofia)\|kategooria]]tesse peale substantsi. Need asjad ei ole iseseisvalt, vaid substantsis. Tänapäeva [[analüütiline filosoofia\|analüütilises filosoofias]] vaadeldakse aktsidentsi [[aktsidentaalne omadus\|aktsidentaalse omadusena]] ([[juhuslikkus\|juhusliku]], [[kontingentsus\|kontingentse]] omadusena) ning mitteolulise (mitte-[[olemuslik omadus\|olemusliku]] omadusena), mis võib olla mööduv.

Aktsidents: erinevus redaktsioonide vahel