Kaar (arhitektuur): erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Bogendemorp.jpg#filelinks|pisi|Kaare kandejõu demonstratsioon. Tänu tekkivatele külgsuunalistele jõududele võib isegi lahtistest puitklotsidest laotud kaar kanda suurt raskust]]

[[Pilt:Arch types overview.png|pisi|Kaaretüüpe ja nende konstrueerimiskäik visandlikult. Horisontaalne punktiirjoon tähistab lähtejoont, vertikaalne kaare kõrgust. Punane ringike tähistab ringjoone keskpunkti, punane peenike joon raadiust. 1 – ümarkaar, 2,3 – segmentkaar, 4 – teravkaar, 5 – kõrgendatud teravkaar e lantsettkaar, 6 – korvkaar, 9 – tuudorkaar, 12 – hoburaudkaar, 13 – kiilkaar, 14 – hoburaud-teravkaar, 16 – rippkaar e draperiikaar, 17 – karniiskaar, 18 – kiilkaar e eesliselgkaar, 19 – õlgkaar, 21,22,23 – hulksiirkaar e lehvikkaar, 27 – ümarkaarest tuletatud kolmiksiirkaar, 28 – teravkaarest tuletatud kolmiksiirkaar, 29 – eesliselgkaarest tuletatud kolmiksiirkaar (ümberjoonistus Meyers Konversationslexikoni joonise järgi, umbes 1885)]]

 

[[Ehitus]]es tähendab kaar kõvera varda kujulist [[ehitustarind]]it, millega sillatakse [[hoone]]te, [[sild]]ade ja muude ehitiste tugedevahelisi või seinaavasid<ref>"Tehnikaleksikon", Tallinn: Valgus, 1981. Lk 175</ref>. Reeglina võimaldab kaar sillata laiemaid avasid kui [[tala]]konstruktsioon. Kaar on, erinevalt [[võlv]]ist, tasapinnaline tarind.

== Kaare ehitus ==

Kaart moodustavaid aheneva kujuga kive nimetatakse '''[[kiilkivi]]deks'''. Kaare keskmine, kõrgeim kivi kannab nimetust '''[[lukukivi]]''' ja on uksesillustes, sillakaartes vm sageli dekoratiivselt töödeldud.

 

Kaare esimesed kiilkivid, mis toetuvad otse talumile, on kaare '''lähtekivid'''. Kaare sisepinda nimetatakse kaare '''palendiks'''. Palendi kõrgeim punkt kannab nimetust '''kaare lagipunkt''' ehk '''kaare kiird'''. Kaare ülemine pind, '''kaare selg''', kannab pealelaotud kivikihte.