Eesti juudid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
== Juudid Eesti aladel keskajal ==
Esimesed andmed juutidest on [[1333]]. aastast Tallinnas, kui [[Tallinna raad]] andis korralduse Tallinnas tegutsevale [[pagar]]ile [[Johannes Jode]]le, kes pidi maksma oma tegevuse eest [[linnakassa]]
Arhiivis mainitakse ka juuti Pawelet, kes 1413. aastal rentis kahe marga eest aastas kaupluseruume [[Kullassepa tänav]]al.<ref name="saks08_55" />
22. rida:
Aastatel [[1856]]–[[1867]] tegi keiser [[Aleksander II]] erandeid juutidele Venemaa keisririigis kehtestatud [[juudi asustuspiirkond]]adele: erandid moodustasid Nikolai sõdurid ehk kantonistid ja nende pered, spetsiifilisi erialaseid oskusi omavad spetsialistid ja käsitöölised, [[esimese gildi kaupmees|esimese gildi kaupmehed]] ja ülikoolidiplomiga spetsialistid. Pärast sõjakooli lõpetamist ja sõjaväeteenistust oli kooli lõpetajatel lubatud oma peredega elama asuda ka väljapoole 18. sajandi teisel poolel Venemaa keisririigis loodud [[juudi asustuspiirkond]]a, mis hõlmas Poola, Ukraina, Valgevene ja Leedu alasid ning mille idapiiriks oli [[Daugava]] jõgi. Eestisse asunutest on teada kantonist ehk Nikolai sõdur [[David Epstein]] naisega ja [[Markus Meiertahl]] perega<ref name="Estonian Jewish Museum" />.
[[1865]]. aastast lubati teatud juutide kategooriatel asuda elama väljapoole juudi asustuspiirkonda, sh Eestisse, kuid 1880. aastail alanud riikliku [[venestamine|venestamis]]protsessi käigus piirati juutidel kõrghariduse saamise võimalusi. Juutide asualadel asuvates [[kõrgkool]]ides määratleti juudi rahvusest [[kõrgharidus]]e saajate arv kvoodiga: juudikubermangudes 10% ja mujal 5%, Moskva ja Peterburi ülikoolides aga 3% õppimavõetavatest tudengitest. [[1894]]. aastast laiendati
1882. aastal hakati Tallinna ehitama sünagoogi, Tartu sünagoog valmis 1901. aastal, mõlemad hävisid teises maailmasõjas.
39. rida:
== 1918–1940 ==
{{vaata|Juutide kultuurautonoomia Eestis}}
1918. aasta novembris alanud [[Vabadussõda|Vabadussõjast]] võttis osa 419 juuti,10 neist
11.–16. maini 1919 toimunud [[Eesti Juudi Kogukondade Kongress]]il valiti Juudi Komitee, kus moodustati 4 sektsiooni: sotsialistid ([[Paenson]], [[Rochlin]]), sõltumatud ([[Hirsch Aisenstadt|Aisenstadt]] ja [[Gens]]), [[sionism|sionistid]] (Boruchov ja Selmanovich) ja usklikud (Solomon (Shlomo) Bakscht ja [[rabi]] Epstein).
| |||