129
muudatust
(Lisatud kiriku asukoha lühikirjeldus) |
(Täiendatud kiriku ajaloo alajaotist) |
||
== Ajalugu ==
Õigeusu kogudus asus Värskas juba 1759. aastal. Sel ajal oli kogudusel puukirik, mille asukoht oli praegusest kivikirikust põhja pool kirikaias ja mis lammutati 20. sajandi alguses uue kirikiriku ehitamiseks. Praegune kirik ehitati aastatel 1904-1907 väiksema puukiriku kõrvale, mis pärast kivikiriku valmimist lammutati. Puukiriku [[altar]]i
== Asukoht ==
==== Eksterjöör ====
Kirik on pikliku põhiplaaniga tellistest ja maakividest [[Historitsism|historitsistlikus]] stiilis sakraalhoone. Tüpoloogiliselt sarnaste mahtude järjestusega kirikuid rajati Eestisse ajavahemikus 1870-1908 ligi nelikümmend. Suuruse ja arhitektuurikvaliteedi poolest on Värska oma tüübi keskmiste hulgas. Kahe torniga kirikuhoone mahuline kompositsioon koosneb neljast üksteisele järgnevast hoonemahust – [[Kellatorn|kellatornist]], kogudusesaalist, palvesaalist ja [[Altar|altarist]]. Kiriku mahud on mitme eri kõrgusega – edelaosas kõrge maakivist torn, siis pikihoones madalam kogudusesaali osa, millele järgneb kõrgem, kaarakendega palvesaali osa. Kirdes asub madalam [[apsiid]]. Maakivivundament on krohvimata.
Katusel on kaks torni – 8-tahuline telkkiivriga [[kellatorn]] ja sibulkupliga torn, millel on 6-ruuduse jaotusega aknad (sellesse torni ligipääs puudub). Kellatornil on puidust ning värvitud ehisvõre. Räästa all kulgeb profileeritud [[karniis]], millele mõnel pool lisandub ka hammasõikeline [[friis]] – selliselt on kaunistatud ka hoone tellistest laotud korstnad ja kupliga torni räästaalune. Maja nurgad, akende ja uste raamistikud on laotud tellistest. Katus on vaskplekk-kattega, vihmaveetorude ja vihmavee rennidega.
|
muudatust