Sillus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
9. rida:
* [[Vana-Rooma]]s leiutati horisontaalne sillusetüüp, mida kasutati [[19. sajand]]ini välja ja mis koosneb horisontaalsest silluseplaadist ava kohal ning selle kohale laotud väga lamedast [[kergenduskaar]]est. Tavaliste telliste asemel kasutasid nad silluseplaadi jaoks väga kõvast vesiehitiste jaoks mõeldud [[rooma betoon]]ist detaili.
* [[Keskaeg|Keskajal]], eriti [[hilisgootika]]s esines konsoolsillus, mille puhul vähendati silluseploki nõutavat pikkust sel viisil, et ava külgedelt ulatusid ülaservas välja [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]id, millele sillus toetus. Sel viisil tekkis [[õlgkaar]]ne ukseava.
* Ajalooliselt vanemad on talasillus ja pseudokaarsillus, mille puhul survejõud on suunatud alla ja sillatava ava laiuse määras tala või müüritise vastupidavus tõmbejõududele. Kaarsillus võimaldas laiemate avade sildamist, sest igasuguse kaarsilluse puhul juhitakse otse alla suunatud raskusjõud rohkem või vähem külgsuunas, ava
== Vaata ka ==
| |||