Erinevus lehekülje "Kaitseväe Akadeemia" redaktsioonide vahel

===Vabariigi Sõjakool ===
 
Õppeasutuse ajalugu algab [[3. aprill]]il [[1919]]. [[Kindralmajor]] [[Johan Laidoner]]i korraldusel loodud õppeasutus '''Vabariigi Sõjakool''' koolitas [[nooremohvitser]]e [[jalavägi|jala]]-, suurtüki- ja [[ratsavägi|ratsaväe]]klassides.<ref>Seene, Andres. [http://www.epl.ee/artikkel/432785 Vabariigi sõjakoolide esimesed aastakümned]. Eesti Päevaleht, 17. juuni 2008.</ref> Sõjakooli ülemaks määrati kapten [[Aleksander Simon]]. Sõjakooli koosseisus oli staap, jalaväe[[kompanii]], suurtüki[[Patarei (sõjandus)|patarei]] ja ratsa[[eskadron]]. Sõjakooli adjutandiks määrati leitnant [[Magnus Siiak]], majandusülemaks sv.-ametnik Metsküla, jalaväe kompanii ülemaks kapten [[Ludvig Jakobsen]], 1. rühma ülemaks leitnant [[Karl Metti]], 2. rühma ülemaks leitnant [[Leopold Talving|Leo Freiberg-Talving]], 3. rühma ülemaks leitnant Kaasik, 4. rühma ülemaks nooremleitnant [[Richard Voldemar Kent]]. Suurtükiväe patarei ülemaks määrati kapten [[Karl Aleksander Kool]], 1. rühma ülemaks leitnant [[Karl Terras]], 2. rühma ülemaks leitnant [[Karl Rostfeld]]; ratsaeskadroni ülemaks rittmeister [[Alfons Parrison]]. Mereväe klassi ülemaks määrati vanemleitnant Maasik. Lektoriteks olid: taktika alal kapten [[Roman Pavian]], topograafia — kapten [[Eduard Bach]], fortifikatsioon — kapten [[Voldemar Riiberg]], kuulipilduja — leitnant [[Leonhard Murrik]], transheiasjandus — kapten [[August Steinberg]], õigusteadus — Andrejev<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1969/07/01/8 Viiskümmend aastat eesti oma ohvitserkonda 1919.], Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 juuli 1969, lk 8 </ref>.
 
Sõjakoolis õpetati [[taktika]]t, [[topograafia]]t, [[Administratsioon|administr]]eerimist, [[fortifikatsioon]]i, kuulipilduja-asjandust, sõjaväe seadusi ja [[määrustik]]ke, tervishoidu, eesti keelt, suurtükiteadust ja võimlemist. Esimesed sõjakooli jalaväekursused kestsid 4 kuud ja kursuse eduka lõpetamise järel ülendati [[Kadett (õppur)|kadet]]id [[lipnik]]u auastmesse. Ratsa- ja suurtükiväekursused kujunesid viiekuuliseks. Sõjakooli teise lennu õppekursuse lõpp langes kokku Vabadussõja lõpuga, millest tingitult langes ära kiire ettevalmistamise vajadus ja õppekursust pikendati ühe aastani. Mõlema sõjaaegse lennu klassides lõpetas sõjakooli kokku ligi 400 lipnikku. Aastail 1921-1940 lõpetas sõjakooli kokku alla 1000 [[kaadriohvitser]]i. Aspirantideüksustes lõpetas sõjakooli aastail 1923–1940 22 lennus ligi 4000 erineva väeliigilise ettevalmistusega [[reservohvitser]]i.