Värska Püha Georgiuse kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Esthonos (arutelu | kaastöö)
P Lisatud paar linki, kalmistut puudutav info suunatud kalmistu artikli alla.
8. rida:
 
== Ajalugu ==
Õigeusu kogudus asus Värskas juba 1759. aastal. Sel ajal oli kogudusel puukirik, mille asukoht oli praegusest kivikirikust põhja pool kirikaias ja mis lammutati 20. sajandi alguses uue kirikiriku ehitamiseks. Puukiriku [[altar]]i kohale praeguse kiriku kõrval on püstitatud kabel. <ref name=":0">Põlva rajooni apostliku õigeusu kirikud. Apostliku õigeusu kirikute arhitektuuriajalooline inventariseerimine. Köide XVII. A. Pantelejev, 1987. Muinsuskaitseameti arhiiv, A-1902</ref> Kiriku ümber paikneb [[Värska uus kalmistu|kalmistu]].
 
Kivikirik valmis aastatel 1904-1907. Kirikul on säilinud ehitusaegne väljanägemine. Värska õigeusu kirik pühitseti pühale [[Georgius]]ele ([[Püha Jüri|Jürile]]) [[2. juuli]]l [[1907]]. <ref name=":0" /> Templipüha tähistatakse [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] (vana kalendri) [[jüripäev]]al ehk [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] (uue kalendri) [[6. mai|6. mail]].
 
Kiriku ümber paikneb [[Värska uus kalmistu|kalmistu]], kuhu on teiste seas maetud ka [[Anne Vabarna]] ja [[Paul Haavaoks]].
 
== Arhitektuur ==
30. rida ⟶ 28. rida:
Siseruumides on säilinud kõik puidust originaaluksed koos osaliselt säilinud manustega – [[Eeskoda|eeskoja]] ustele on hilisemal ajal lisatud käepidemeid ja riive. Eeskoja seinad on värvitud kahes toonis õlivärviga.
 
[[Pikihoone]] seinad on 1950. aastatel värvitud õlivärviga ning sel ajal on tehtud ka praeguseni säilinud maalingud laes ja seintel. Kirikuruumides on mitu hilisemat ahju (kaks pikihoones ning üks altariruumis). Osa kirikuruumi laest on kumer, profileeritud [[Karniis|karniisiga]].
 
Altariruum on samuti puitpõrandaga, madala krohvitud lae ja värvitud seintega. Kõik esimese korruse ruumide aknad on kaarjate [[Sillus|sillustega]], ustest on kaarsillusega vaid altariruumi viivad avad ning loodepoolne uks.
 
Pööningule viib eeskojast trepp. Tornis olevad kellad on kunstimälestistena kaitse all. Kirikus leidub mitmesugust kunstiväärtustena kaitse all olevat inventari. Kiriku pingid on lihtsad, värvitud puitpingid, mis pole ilmselt algupärased. <ref name=":1" />