Hiiu-Suuremõisa mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
sisu |
||
5. rida:
==Ajalugu==
Suuremõisa mõisa on esmakordselt mainitud [[1519]]. aastal [[ordumõis]]ana.
Suuremõisa oli [[Liivi ordu]] Hiiumaa-valduste majanduskeskus.
[[1750]]. aastatel lasi [[Ebba Margaretha Stenbock]], kelle vanavanaisa oli [[Jakob De la Gardie]], ehitada mõisa peahoone, esindusliku Suuremõisa lossi. Ebba Margaretha poeg [[Jakob Pontus Stenbock]] (1744–1824) oli suurte võlgade tõttu sunnitud müüma mõisa mereröövli ja Ungru krahvina tuntud [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]]ile (1744–1811).▼
[[17. sajand]]i alguses kuulus mõis [[Stackelberg]]idele, kuid läks [[1620. aastad|1620. aastatel]] [[De la Gardie]]de omandusse, kelle käes oli mõis 1691.aastani. 1633. aastast alates kandis mõis nime Suuremõisa. Pärast Põhjasõda võeti mõis Vene kroonile. 1710. aasta sügisel ilmusid saarele Vene riigivõimu esindajad ja 1712. aastal anti Suuremõisa koos teise riigimõisatega, nagu Hiiessaare, Kõrgessaare, Putkaste, rendile ooberst-leitnant Johan Gustav von der Oosten-Sackenile ja major Fabian Gustav von Aderkasile. Juba 1715. aastal tuli tsaarilt käsk anda Hiiumaa ja Vormsi üle admiraliteedile, mille järgselt sai mõisa valitsejaks Andreas Wetterstrand.
1725. aastal anti mõis rendile parun Fabian Ernst von Unger-Stenbergi volinikule. Katariina I surma järel anti mõis ooberst Bernhard Friedrich von Rosenthalile peale kelle surma 1734. aastal kanti rendileping üle tema väimehele Otto Reinhold von Delwigile, kes sattus talupoegade müügi tõttu kohtu alla. Järgmisteks rentnikeks said Lilienfeldid. Vahepealsel ajal oli mõis rendil kammerhärra Nikolaus von Korffi käes.
▲
[[Ungern-Sternberg]]ide valdusse jäi mõis [[1919]]. aasta võõrandamiseni.
13. rida ⟶ 19. rida:
==Mõisakompleks==
Mõisa barokkstiilis kahekorruseline murdkelpkatusega peahoone ('''Suuremõisa loss''') rajati aastail [[1755]]–[[1760]], ühekorruselised tiibehitised rajati [[1770. aastad|1770. aastatel]]. Sel vanal mõisal olnud maa-alused käigud, millest üks ühendas mõisa [[Pühalepa kirik|Pühalepa kirikuga]] ning teine jõudnud välja "ussikeldri" juurde. Ehitusel osalesid talupojad kuni 30 km kauguselt ning pärimuse kohaselt organiseeriti kivide müürimiseks inimkett, mille abil kanti kive edasi paari kilomeetri kaugusel olevast Hilleste paemurrust
Mõisas oli hulk kõrvalhooneid, mis on säilinud erinevas seisukorras. Säilinud (ja muinsuskaitse all) on [[tall]], tallmeistrimaja, [[tõllakuur]], [[ait]], [[jääkelder]], [[sepikoda]], [[kasvuhoone]] (pole säilinud!), [[küün]], tüdrukutemaja, teenijatemaja, aednikumaja, [[juustukoda]], [[meierei]], [[masinarehi]] ja väike [[laut]] ning [[hollandi tuuleveski]], [[kõrts]]i, [[viinavabrik]]u ja "ussikeldri" varemed.
| |||