Maailm kui tahe ja kujutlus: erinevus redaktsioonide vahel

Schopenhaueri teooria lähtekohad kujunesid välja üsna tema filosoofilise karjääri alguses (1814–1818) ning said lõpliku kuju peateose "Maailm kui tahe ja kujutlus" 1818. aastal avaldatud esimeses köites. See koosnes neljast raamatust, mis käsitlesid vastavalt epistemoloogiat, ontoloogiat, esteetikat ja eetikat. Hulk aega hiljem, aastal 1844, andis Schopenhauer välja teose teise trüki kahes köites, millest esimene oli algversiooni peaaegu täpne koopia, teine aga uus tekst, mis sisaldas selgitusi ja lisamõtteid esimese köite kohta. Tema vaated ei olnud aastate möödudes kuigivõrd muutunud.

Sarnaselt paljudelepaljude teisteleteiste selle valdkonna teooriateleteooriatega keskendub Schopenhaueri esteetika [[geenius]]e mõistele. Ta käsitleb geeniust kui võimet esteetiliseks kogemuseks ning leiab, et eri määral esineb geeniust kõikides inimestes. Esteetiline kogemus leiab aset siis, kui inimene tajub objekti ning näeb selles mitte ainult konkreetset objekti, vaid ka selle [[platon]]likku [[idee]]d. Sel hetkel saab ta vaadeldava objektiga üheks ning suudab lühiajaliselt välja murda katkematust rahuldamata ihade ringist, muutudes "tahtetu teadmise puhtaks subjektiks". Geniaalsetel inimestel on võime anda esteetilisi kogemusi edasi teistele ning objektid, mille kaudu seda tehakse, on kunstiteosed. Schopenhaueri järgi on [[maalikunst]]i parimateks näideteks [[Holland]]i kunstnike [[natüürmort|natüürmordid]], sest need aitavad vaatajal näha ilu tavalistes, igapäevastes asjades.

Raamatus esitatav teooria inimkäitumise eetikast on autori sõnul puhtalt kirjeldav, eristades kahte käitumistüüpi: tahte jaatamine ja tahte eitamine. Schopenhaueri järgi on tahe (tahe kui asi iseeneses, mitte iga üksiku inimese tahe, mis on esimese nähtumus) iseendaga konfliktis, sest kõik inimesed ja loomad on [[egoism|egoistlikud]]. Egoismi ületamine (mis leiab aset juhul, kui õnnestub purustada illusoorne ettekujutus isiku individuaalsusest ning seeläbi kaasa tunda teise olendi kannatusele) teeb võimalikuks kaastunde, mis omakorda viitab võimalusele ihad ning tahtmised ületada. Schopenhauer eitab kategooriliselt [[vaba tahe|vaba tahte]] olemasolu selle tavapärases mõttes ning väidab, et tahet saab ainult "vabastada" või eitada, kuid mitte muuta.

* "Maailm kui tahe ja kujutlus", I–II köide. I köide: Neli raamatut ning [[Immanuel Kant|Kanti]] filosoofia kriitikat sisaldav lisa. II köide, mis sisaldab täiendusi esimese köite neljale raamatule. Tõlkinud [[Toomas Rosin]], toimetanud [[Siiri Ombler]], kreeka ja ladina tsitaatide toimetaja ja konsultant [[Marju Lepajõe]]. Järelsõna "Elamise tung ja traagika" (II kd., lk 903–920): [[Jaanus Sooväli]]. Sari [[Avatud Eesti raamat]], [[Ilmamaa]], Tartu [[2018]], 784 + 932 lk; ISBN 9789985774731