Haljala kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
55. rida:
Kaur Alttoa on arutlenud oma artiklis "Eesti keskaegne kirik redupaigana?" mida peab ennekõike [[Hüpotees|hüpoteesiks]], selle üle, kas kaminaga varustatud ruum kirikus on kohe ka redupaik.<ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=Alttoa, Kaur|pealkiri=Õpetatud Eesti seltsi aastaraamat|aasta=2014|koht=|kirjastus=|lehekülg=210–229|artikkel=Eesti keskaegne kirik redupaigana?,}}</ref> Haljala kiriku tornil on samuti kaks kaminat, kuid nagu ka teistel juhtudel, kus kaminate funktsioon on teadmata, on see ka Haljala kirikute puhul nii. Jääb lahtiseks, kas kaminad olid tarvilikud soojendamiseks, toidu tegemiseks või hoopis valvurite jaoks.<ref name=":6" />
Kogu kiriku sisustus on märksa hilisem: [[hauaplaat]], kaks [[Lühter|lühtrit]] ja [[vask|vasest]] [[braa]] pärinevad 17. sajandist, [[Barokk-kantsel|barokk-kantsli]] autoriks on [[Johann Valentin Rabe]] ning see on aastast 1730.<ref name=":0" /> Alttoa mainib siinkohal, et võimalik võib olla ka see, et Rabe tegi varasemat kantslit pisut ümber ja valmistas uue
== Asukoht ja kaitsekiriku funktsioon ==
| |||