Erinevus lehekülje "Sõrve poolsaar" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P
Poolsaar on kaetud metsadega. Kasvavad [[harilik jugapuu|jugapuu]], [[tuhkpihlakas]], [[luuderohi]].
 
Esimest korda on Sõrve poolsaart mainitud aastal [[1234]] nimekujul ''Sworve''. Ajaloolised nimed on ''Simpernes'' ja полуостров ''Симпернес''.
==Sõrve poolsaare sõjandus==
 
1907. aastal hakkas [[Venemaa keisririik]] tegema eeltöid oma pealinna Peterburi eelkaitsepositsioonide väljaarendamiseks. [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Peeter Suure merekindluse peapositsioon|peapositsioon]] kavandati [[Tallinn]]a– [[Porkkala]] joonele, sellest veel ettepoole kavandati [[Väinamere positsioon]]i autonoomne osa Sõrve poolsaare [[Muhu väin]]a [[Kura kurgu positsioon]], kaitsmaks saari ja väinu. Muhu väina positsioon ulatus Hiiumaalt [[Sõrve säär]]de. Sõrve poolsaarele positsiooni rajamine algas 1912. aasta sügisel. Kindluse rajamiseks rajati [[Mõntu mõis]]a juurde [[Mõntu sadam]], Mõntu sadama juurest [[Sääre (Saaremaa)|Sääre]] külani ehitati viie kilomeetri pikkune [[kitsarööpmeline raudtee]]. Sõrve sääre ja [[Kuramaa]] vahel oleva [[Irbe väin]]a sulgemiseks vaenlase sõjalaevadele ehitati [[Eesti Esimeses maailmasõjas|Esimese maailmasõja ajal]] [[Sõrve säär]]ele [[Rannapatarei nr 43]] 305-mm suurtükkide positsioon, lisaks veel 120-mm suurtükkidega patarei ja 75-mm [[Õhutõrjepatarei nr 44|õhutõrjesuurtükipatarei nr 44]]. [[Rannapatarei nr 43]] jaoks ehitati neli tugevat maapealset betoonist [[suurtükialus]]t, millest kolm paiknesid ühel ida–läänesuunalisel sirgel ja läänepoolseim oli mõnevõrra tahapoole nihutatud. [[Sääre (Saaremaa)|Sääre]] [[Lõugas (geograafia)|lõukas]] baseerus 6 [[vesilennuk]]it. [[Rannapatarei nr 43]] langes sakslaste kätte alles 15. oktoobril 1917. aastal pärast [[Operatsioon Albion|dessantoperatsiooni Albion]].
1941. aastal mobiliseeriti [[Punaarmee]]sse 240 Sõrve meest, kellest tuli tagasi 82 ja langes 154.<ref>Salme Sõjaveteranide Klubi dokumentidest.</ref> Oktoobris [[1941]] ja oktoobris-novembris [[1944]] olid Sõrve poolsaarel rasked lahingud. Sõrve poolsaarel asuv [[Salme vald]] oli sõjas kõige enam kannatada saanud piirkond Eestis.<ref>Eesti rahva kannatuste aasta. 1943.</ref>
{{vaata|Peeter Suure merekindlus#Kura kurgu positsioon}}
[[baaside leping|Baaside leping]]u alusel algas 1939. aasta sügisel Sõrves uue [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] [[Rannakaitsepatarei nr 315]] ülesehitamine. [[Mõntu mõis|Mõntu koolimajas]] asus [[Punalipuline Balti laevastiku|Punalipulise Balti laevastiku]] rannakaitse üks staapidest. [[Mõntu sadam]]a rekonstrueeriti [[Torpeedokaater|torpeedokaatrite]] tugipunktiks. 1941. aastal mobiliseeriti [[Punaarmee]]sse 240 Sõrve meest, kellest tuli tagasi 82 ja langes 154.<ref>Salme Sõjaveteranide Klubi dokumentidest.</ref>
{{vaata|Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse#Irbe ehk Kura kurgu rannakaitsesektor}}
1941. aastal mobiliseeriti [[Punaarmee]]sse 240 Sõrve meest, kellest tuli tagasi 82 ja langes 154.<ref>Salme Sõjaveteranide Klubi dokumentidest.</ref> Oktoobris [[1941]] ja oktoobris-novembris [[1944]] olid Sõrve poolsaarel rasked lahingud. Sõrve poolsaarel asuv [[Salme vald]] oli sõjas kõige enam kannatada saanud piirkond Eestis.<ref>Eesti rahva kannatuste aasta. 1943.</ref>
 
{{vaata|Sõjategevus Eestis 1941. aastal|Sõjategevus Eestis (1944)#Lahingud Lääne-Eesti saartel}}
1944. aasta novembris evakueerisid sakslased sõjategevuse eest Sõrvest Saksamaale umbes 3000 sõrulast.<ref>http://www.saartehaal.ee/2014/10/28/sorves-meenutati-70-aasta-tagust-sundevakueerimist-fotod-ja-video/</ref>
 
==Vaata ka==
* [[Sörvemaa Pärimuse Selts]]
* [[Torgu vald]]
 
== Viited ==
{{Viited}}
65 799

muudatust