Erinevus lehekülje "Narva lahing (1944)" redaktsioonide vahel

Saksa 61. ja 170. diviisi väeosad ja krahv [[Hyazinth von Strachwitz]]i ning Feldherrnhalle tankid ründasid sillapead [[Auvere]]s [[Tallinna-Narva raudtee|Narva–Tallinna raudtee]]l, kuuekilomeetrisel rindelõigul Vanamõisa-[[Sooküla (Vaivara)|Sooküla]] vahelisel alal, piki [[Auvere]]-[[Kärekonna (Vaivara)|Kärekonna]] ja [[Haava]]-[[Pustoška]] teid. Narvast lõunas ümber [[Auvere]] tugiala kaitset koordineerinud kindral Wilhelm Berlini grupi senise rindelõigu juhtimise võttis üle 20. märtsil 1944 kindralleitnant Ehrenfried Boege [[XXXXIII armeekorpus]]. 26. märtsil algas vastupealetung ja Tagapere ja [[Kirikuküla (Vaivara)|Kirikuküla]] juures. Kolm ööd-päeva kestnud lahingute järel oli Punaarmee 72. ja 109. laskurkorpuse väed sunnitud taanduma teisele poole [[Tallinna–Narva raudtee|Narva–Tapa]] raudtee lõiku. Krivasoo sillapea „läänekõrv“ oli likvideeritud. 19. aprillil jätkas XXXXIII armeekorpus rünnakut Auvere tugiala lääneküljel, kuid ilma suurema eduta ja 23. aprillil lõpetati XXXXIII armeekorpuse pealetung.
 
Punaarmee pealetung 20. Relvagrenaderide Eesti SS-diviisi rindelõigus Narva ruumis vaibus ja valitses suhteline rahu kogu [[Väegrupp Nord|väegrup Nordi]] rinde ulatuses. Korpused ja diviisid said oma üksusi uuesti formeerida ja täiendada. Maist juulini peeti Narva rindel positsioonisõda.
 
1944. aasta märtsi lõpus anti suunati Narva rindele jaanuaris Saksamaal formeeritud jalaväediviisi „Mielau“ kaks grenaderirügementi, mis vahetasid välja mõned kaotusi kandnud üksused. Märtsi lõpus alustati 214. jalaväediviisi ümberpaigutamist Põhja-Ukrainasse [[4. tankiarmee]] alluvusse. Jalaväediviisi „Mielau“ kaks rügementi kasutati ära [[214. jalaväediviis]]i kaotuste korvamiseks.
67 176

muudatust