Lepassaare raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
sisu |
||
1. rida:
[[Pilt:Lepassaare raudteejaam.JPG|pisi|300px|Lepassaare raudteejaam aastal 2014]]
'''Lepassaare raudteejaam''' (endise nimega ''Vastseliina raudteejaam''; [[vene keel]]es ''Нейгаузен''<ref name="Vastseliina1926">[http://www.folklore.ee/pubte/v6rumaa/vastseliina/ Vastseliina 1926, fotod 2010: Liiklemisteed], veebiviide</ref>) on [[raudteejaam]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] [[Lepassaare|Lepassaare külas]].
Läbi Lepassaare kulgeb [[Valga–Petseri raudteelõik]], mis valmis [[1889]]. aastal osana [[Riia–Pihkva raudtee]]st. Jaam kandis algul nime ''Vastseliina raudteejaam'', kuigi [[Vastseliina]] kiriku juurest on Lepassaare jaama 14 km. ▼
Jaam jäi avamise ajal [[Vastseliina kihelkond]]a [[Loosi mõis]]a maadele ja liigitus [[Vene keisririik|Vene keisririig]]i tolleaegse süsteemi kohaselt IV klassi.▼
[[Reisirong]]id sõitsid läbi Lepassaare ([[Valga–Veski rongiliin|liinil Valga-Veski]]) kuni [[2001]]. aastani. Lepassaare raudteejaamale eelnes sellel liinil [[Valga]] poolt tulles [[Otsa raudteepeatus]] ja järgnes [[Tuderna raudteepeatus]].
Praegu kasutatakse raudteed vähesel määral üksnes kaubaveoks.
==Ajalugu==
Lepassaare raudteejaamas asub üks madal [[perroon]], [[jaamahoone]] ning lisaks peateele ka üks kõrvaltee. Aegade jooksul on kõrvalteede arv järjest vähenenud. Möödunud sajandi lõpus asus jaamas kokku kolm kõrvalteed ning üks tupiktee. ▼
▲Läbi Lepassaare kulgeb [[Valga–Petseri raudteelõik]], mis valmis [[1889]]. aastal osana [[Riia–Pihkva raudtee]]st. Jaam kandis algul nime ''Vastseliina raudteejaam'', kuigi [[Vastseliina]] kiriku juurest on Lepassaare jaama 14 km. Raudtee ja jaama tekkimine mängis olulist rolli piirkonna majanduse ja elanikkonna kasvus.
▲Jaam jäi avamise ajal [[Vastseliina kihelkond]]a [[Loosi mõis]]a maadele ja liigitus [[Vene keisririik|Vene keisririig]]i tolleaegse süsteemi kohaselt IV klassi.
▲
Tänapäeval on Lepassaare raudteejaam automaatseadmetega juhitav, kuid varasemalt oli jaamas korraga tööl üle 20 inimese, tegutsesid: [[jaamaülem]], [[jaamakorraldaja]]d, [[mehhaanik]]ud, enne [[1980. aastad|1980. aasta]]id ka [[pöörmeseadja]]d jne.<ref>[https://orava.kovtp.ee/documents/1709615/0/valgus_august09.pdf/ab3b2e58-5b27-456f-a967-d90215a1df68 Külapäev Lepassaares]; Valgus (Orava valla leht), nr 4, august 2009</ref> Samuti asus jaamas veel sajandivahetuse paiku [[Teemeister|teemeist]]ri jaoskond, mille tegevuseks oli tupikteel olemas [[Dresiin|mootordresiin]] (dresiini jäänused on alles ka tänapäeval).<ref>[https://m.youtube.com/watch?v=GY3gvHSoJZY YouTube`i video: Valga külmutusvagunite depoo 1997-1999] (Lepassaare jaam alates: 1:07:55 min)</ref>
==Jaamahoone==
Raudtee põhjaküljel asetseb [[1889]]. aastal valminud [[jaamahoone]]. Jaamahoone moodustab tervikliku ansambli ühes kõrval asuvate [[pagasikuur|pagasikuuri]] ja [[Käimla|käimlaga]].
Kroonuhistoritsistlikus stiilis [[poolkelpkatus]]ega puidust jaamahoone ehitati tüüpprojekti järgi ja on silmapaistvalt autentsena säilinud tänaseni.
Tegemist on ainsa seda tüüpi esindava jaamahoonega Eestis, mis säilitanud originaalkubatuuri.
1980. aastate alguses rajati jaama ka uus [[Silikaattellis|silikaadist]] elektritsentralisatsiooni post (jaamahoone), kus paiknes jaama kollektiiv ning mis on jaama automaatika- ja signalisatsiooniseadmete juhtimiseks kasutusel tänapäevani.
==Pildid==
| |||