Edda-Cary Vendla: erinevus redaktsioonide vahel

Edda-Cary Välja sündis oma vanemate Arthur Johannes Välja ja Anette Välja (sünd Resev) ainsa lapsena Tallinn-Nõmmel. Õppis aastatel 1953...19581953–1958 Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu. Hiljem lõpetas kasamas Tartuülikoolis Ülikooliska Voldemar Vaga kunstiajaloo kursuse.

Pärast ülikooli lõpetamist suunati noor ajaloolane tööle Siseministeeriumi arhiivide osakonda. Hiljem osakond reorganiseeriti, eraldati Siseministeeriumistsiseministeeriumist ning nimetati Ministrite Nõukogu juures asuvaks Arhiivide Valitsuseks. 1962. aastal asus Edda Vendla juhtima Tallinna Linnaarhiivi, mis kandis toona nimenimetust ''Tallinna Linna ja Harju Rajooni Riiklik Arhiiv'', hiljem ka ''Tallinna Linna Riiklik Arhiiv'' ja ''Eesti NSV Tallinna Riiklik Keskarhiiv''. Arhiivi hooneArhiivihoone Rüütli tänaval oli sõja ajal hävinud. Arhiiv oli paigutatud Laia tanava majja number 40, mis sobis ainult ajutiseks lahenduseks. Otsides arhiivile sobivat hoonet, osutus valituks Tolli tanav 8, mille renoveerimiserenoveerimist organiseeris Edda Vendla, lähtudes arhiivile kehtivatest nõuetest. Nii sai arhiiv 1973. aastal endale väärilise hoone.

Pühendunult töötas Edda-Cary Vendla arhiivi heaks 28 aastat ja vabastatiläks ametist pensioniea saabudespensionile 1989. aastal. Viimasteks suurteks töödeks olid arhiivi laiendamine Tolli tn 6 ja 4 hoonetesse ning 1944. aastal Saksamaale viidud Tallinna arhivaalide tagasitoomise korraldamine. Nende tööde vilju nägi juba järgmine arhiivi juhataja.

Ajaloo- ja kunstiajaloo õpetaja kutse tõttu kutsuti ta tööle kõigepealt kodulähedasse Nõmme Gümnaasiumi ja hiljem Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi, kus ta valiti õpilaste poolt aastaid kõige õpilassõbralikumaks õpetajaks. Õpetajana töötas ta 15 aastat.

Pühendunud arhiivitöö eestleidis tulika tal vastu võtta mitmeid tunnustusi.tunnustamist, 1988. aastal omistatianti talle Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus.

* 1988 [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]]