Kaubandusõigus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kaubandusõigus''' ehk '''äriõigus''' (inglise keeles ''commercial law'', ''trade law'') reguleerib tehinguid [[kaubandus]]-, [[äri]]- ja [[tarbimine|tarbijatehingute]] valdkonnas.<ref>Legal Information Institute. Commercial Law. – https://www.law.cornell.edu/wex/commercial_law (17.10.2019).</ref> Eestis kehtivadrewguleerivad seda valdkonda kaubandustegevuse seadus (KaubTS) ja äriseadustik (ÄS).

Et kaitsevahendeid kasutada, peavad Euroopa Liidu tootjad esitama Euroopa Komisjonile kaebuse koos tõenditega. Seejärel algatatakse uurimismenetlus, mille järel teeb Euroopa Komisjon liikmesriikidele ettepaneku meetmete kehtestamise või kehtestamata jätmise kohta. Meetmete võtmine on Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraadi pädevuses ja liikmesriikidel on vaid nõuandja roll. Liikmesriikidga konsulteerimiseks on loodud kaubanduse kaitsevahendite komitee (TDC) ja kaitemeetmeteekaitemeetmete komitee (SGC). Lõpliku otsuse kaubanduse kaitsevahendite kasutamise kohta langetab siiski Euroopa Komisjon, aga liikmesriigid saavad selle häälteenamusega ka tagasi lükata.<ref name=":1" />

UNCITRAL ehk UN Commission on International Trade Law on loodud aastal 1966 ning selle eemärkeesmärk on hõlbustada riikidevahelist kaubandust seadusandluse ühtlustamise kaudu. ÜRO peaassamblee valib komisjoni kuuluvad riigid ning praegu on neid 36. Komisjoni valimisel arvestatakse, et oleks esindatud eri maailmajaod ning peamised majandus- ja õigussüsteemid. Liikmeid valitakse kuueks aastaks ning kolme aasta järel pool liikmeskonnast muutub. Eesti ei ole UNCITRAL-i liige ning Eestis on vastutavateks organisatsioonideks Justiitsministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.<ref>Eesti Vabariigi Välisministeerium. ÜRO Rahvusvahelise Kaubandusõiguse Komisjon. – https://vm.ee/et/uro-rahvusvahelise-kaubandusoiguse-komisjon (17.10.2019).</ref>