Tallinna Teataja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Infobox: logo koodi parendus
PResümee puudub
27. rida:
'''Tallinna Teataja''' oli [[ajaleht]], mis ilmus aastatel [[1910]]–[[1922]] [[Tallinn]]as.
 
Ajalehe asutasid 1910 aastal ajalehe [[Virulane|Virulase]] juurest lahkunud ajakirjanikud ([[Jakob Mändmets]], [[Paul Olak]], [[Eduard Hubel]] jt)<ref>{{Raamatuviide|autor=Endel Annus ja Tiina Loogväli|pealkiri=Eestikeelne ajakirjandus 1766-1940 I osa|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Akadeemiline Raamatukogu|lehekülg=40}}</ref>, ajaleht oli [[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonna]] häälekandja, mis ilmus kuus korda nädalas. Esimene number ilmus 13. veebruaril 1910. 1911–1916 aastatel, kui [[Konstantin Päts]] oli peatoimetajaks, oli leht suhteliselt radikaalne. Konstantin Päts kindlustas "Tallinna Teataja" ja "[[Tallinna Uudiste]]" majandusliku baasi, andes lehtede väljaandmise Peterburi Eesti Kirjastusühisuse "Ühiselu" (1911. a.aasta augustist Eesti Kirjastuse Osaühing "[[Ühiselu]]") kätte. 1910–1919 ilmus 3kolm korda nädalas täiendavalt lisaks lühiväljaanne [[Tallinna Uudised]]. Lisaks veel mitu erinevat lisa. Tallinna Teataja toimetuses töötasid [[Kaarel Eenpalu]] ja Eduard Hubel.
 
31. oktoobril 1917 tegi [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] (oli end kõrgeimaks võimuks kuulutanud 27. Xoktoobril 1917) otsuse sulgeda Tallinna suuremad ajalehed, kelle hulgas oli ka "Tallinna Teataja", ning nende varandus konfiskeerida. Varanduse konfiskeerimise otsus oli aga nii vägivaldne ja enneolematu (ilmselt kohaliku komitee omaalgatus), et see tühistati juba järgmisel päeval. Suletud Tallinna lehed hakkasid aga uute nimede all edasi ilmuma ja "Tallinna Teatajast" sai "Teataja". Kui "Teataja" 12. detsembril 1917. aastal suleti, süüdistatuna nõukogudevastases kihutustöös, hakkas ajaleht ilmuma teiste nimede all - "[[Eestimaa (ajaleht)|Eestimaa]]" (18.-21–21. detsembril 1917) ja "Kodumaa" (23. detsember 1917), kuni 23. detsembril otsustas Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täitevkomitee kõik "võõrad" lehed sulgeda ja "Teataja" varandusvaranduse enamliku "Eesti Teataja" käsutusse anda.
 
Peale sakslaste okupatsiooni andis kindral Senckendorff 25. veebruaril 1918 välja käskkirja, mille 16. punkt keelas igasuguste trükiste tootmise ja levitamise. Et perioodiline väljaanne saaks uuesti ilmuda, tuli saksa võimude poolt ametisse seatud ajakirjanduse järelevalve asutuselt - [[Trükiasjade Amet|Trükiasjade Ametilt]] ehk ''Pressestellelt'' luba taotleda. Tallinna suurematest lehtedest saigi ilmumisloa "Tallinna Teataja" ("[[Päevaleht (1905)|Päevaleht]]" ei saanud), kuid kaotas selle juba 28. mail, sest keeldus avaldamast talle etteantud saksameelseid kirjutusi.
 
Viimane number ilmus 16. mail 1922.
45. rida:
 
==Lisad==
* Kirjanduslik lisa "Külaline" (1910–1915)
*"Tallinna Teataja" jutulisa (1910, ilmus väljalõigatava joonealusena)
* "Tallinna Uudised" (1910–1919)
*"Jutulisa" (1911–1915 ilmus poognatena või väljalõigatavate joonealustena)
*Pilkeleht "[[Kaval Hans]]" (1911)
*"Kirjandus Jõululaual" (15.detsember 1912)
* "Ühiselu" kalender (1912–1914)
* Juriidiline lisa "Õigus" (1914)
*"Amnestia" (1917)
* Põllumajandus (1921 ilmus väljalõigatava joonealusena)