I tüüpi diabeet: erinevus redaktsioonide vahel

I tüüpi diabeedi esmasteks sümptomiteks on [[kusi|uriini]] hulga suurenemine, janu, söögiisu tõussuurenemine ja samal ajal kehakaalu langusvähenemine. Ravi hilinemise korral võivad tekkida isutus, iiveldus, oksendamine, üldine nõrkus ja isegi teadvusehäired. Selline sümptomaatika on põhjustatud insuliinipuuduse ja kõrgenenudsuurenenud veresuhkrutasemeveresuhkrusisalduse ning kaugelearenenud staadiumis [[ketokehad|ketokehade]] (rasvade lagunemise produktidsaaduses) poolt.<ref name="Eesti diabeediliit" /> I tüüpi diabeet diagnoositakse tihti patsientidel, kellel esineb diabeetiline ketoatsidoos, mille sümptomite hulka kuuluvad kuiv nahk, sügav hingeldamine, unisus, valu kõhus ningja oksendamine.<ref name="webmd Symptoms Type I Diabetes" />

Järgnev insuliinipuudus põhjustab veres ja uriinis kõrgenenudsuurenenud [[glükoos|glükoosiglükoosisisalduse]]<nowiki/>taseme. Klassikalised sümptomid on tihe urineerimine, suurenenud janu ja näljatunne ning kaalukaotus.

Osa uurijaist ja allikaist liigitab 1. tüüpi diabeedi [[autoimmuunhaigus]]eks. Arvatakse, et suhkruhaigetediabeetikute [[veri|veres]] ringlevad [[T-lümfotsüüdid]] sisenevad kõhunäärmesse ja mitmete tegurite toimel tunnistavad beetarakkude valke, ka insuliini kui potentsiaalselt ohtlikke ning kutsuvad esile [[immuunvastus]]ed, mille toimel hakkavad kõhunäärme teatud rakud tootma ja eritama [[autoantikeha|autoantikehi]] beetarakkude vastu ning selle tulemusel võivad aastate jooksul beetarakkude populatsiooni vähenemine viia haiguse sümptomite ilmnemisele.<ref name="QCsgV" /><ref name="pU3zJ" />

Diabeeti iseloomustab korduv või püsiv [[hüperglükeemia]] ehk kõrgesuur veresuhkrutaseveresuhkusisaldus (ehk suurkõrge veresuhkusisaldusveresuhkrutase).<ref name="WHO1999-DefDiagClass" /> Umbes veerandil I tüüpi diabeeti põdevatel inimestel on välja kujunenud diabeetiline [[ketoatsidoos]] selleks ajaks, kui haigus diagnoositakse. Eri tüüpi diabeete diagnoositakse tavaliselt muude meetoditega, näiteks regulaarne tervisekontroll või teisejärguliste sümptomite põhjal nagu seletamatu väsimus või nägemisprobleemid. Diabeet avastatakse tihti mingi terviseprobleemi esinemisel, mis võis olla põhjustatud diabeedi poolt, näiteks [[infarkt]], [[insult]], silmaprobleemid, [[seeninfektsioon|seeninfektsioonid]] või lapse sündimine hüperglükeemiaga.

Uuringud on vihjanud, et rinnaga toitmine vähendab riski haiguse tekkele hilisemas elus.<ref name="gGt4S" /><ref name="7bPOu" /> Mitmeid teisi toitumisega seotud riskitegureid uuritakse, kuid kindlate tulemusteni pole jõutud.<ref name="x9lEo" /> I tüüpi diabeeti nimetatakse ka „suhkrudiabeediks„suhkrudiabeediks“,“ kuna suure suhkrusisaldusega toitude tarvitamine võib olla surmav.

I tüüpi diabeeti ravitakse insuliini asendamisega – kas perioodiliste süstidega või insuliinipumbaga. Lisaks peavad patsiendid järgima kindlalt toitumiskava ning tähelepanelikult jälgima veresuhkru tasetveresuhkrusisaldust. Tänapäeval kasutatakse sünteetiliselt valmistatud insuliini sea, lehma või kala insuliinist.<ref name="vrtXj" /> Ravimata I tüüpi diabeet viib tavaliselt diabeetilisest ketoatsidoosist põhjustatud koomani. Ketoatsidoos põhjustab vedeliku kogunemist ajus, mis on eriti eluohtlik. Selle tõttu on ketoatsidoos peamine surmapõhjus diabeedihaigetel.<ref name="KciXY" />

Ravi peab jätkuma määramata aja, see ei sega igapäevaseid tegevusi. Patsiente treenitakse oma haigust iseseisvalt kontrollima, kuid mõnele inimesele võib olla see raske. Tüsistused võivad tekkida madalastväiksest ja kõrgestsuurest [[glükoos|veresuhkrutasemestveresuhkrusisaldusest]], mõlemad selle tõttu, et insuliini manustatakse tehislikult. MadalVäike veresuhkrutaseveresuhkrusisaldus võib põhjustada teadvusekaotust ja krambihooge. KõrgeSuur veresuhkrutaseveresuhkrusisaldus võib põhjustada väsimustunnet ja kahjustada pikaks ajaks elundeid.

Depressioon ja depressiivsed sümptomid esinevad tihedamini I tüüpi diabeeti põdevatel inimestel kui tervetel. Ühe artikli kohaselt on depressiooni esinemissagedus diabeedihaigetel enam kui 3 korda suurem kui mitte-diabeedihaigetelmittediabeedihaigetel.<ref name="Roy, T. 2012" /> I tüüpi diabeediga naistel on suurem tõenäosus sattuda depressiooni kui meestel.

Uuringud näitavad, et söömishäired on sagedasemad I tüüpi diabeeti põdevatel naistel.<ref name="Nf0Eb" /> Mõned uuringus osalevad patsiendid muutsid iseseisvalt insuliinidoose, et suurendada kaalukaotust. KõrgeSuurt veresuhkruvere tasesuhkrusisaldust on seostatud [[polüuuria]] ja vähenenud söögiisuga, mis võib põhjustada kaalukaotust.

DEPAC (Diabetes Experts Panel from Accessing Countries) uuringu eesmärgiks oli selgitada Euroopa Liiduga liitunud maades ([[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Poola]], [[Slovakkia]], [[Sloveenia]], [[Ungari]], [[Tšehhi]], [[Malta]], [[Küpros]]) diabeediseisu ja ravi kvaliteeti, mille jaoks korraldati vaatlusuuring 10 liitunud riigis. Uuringusse hõlmati I ja II tüüpi suhkruhaigeddiabeedi põdejad, kelle diabeedistaaž oli vähemalt üks aasta. Eestis osalesid töös 6 keskust. Andmeid koguti patsientide vanuse, pikkuse, kaalu, diabeedistaaži ja tüübi, diabeediravimite kasutamise, erinevate raviskeemide, ravidooside kohta. Lisaks testiti vererõhku ningja lipiidide väärtusi. Diabeediravi tõhususe üheks hindamise kriteeriumiks on analüüs [[glütseeritud hemoglobiin|HbA1c]]. HbA1c analüüsiga mõõdetakse [[glütseeritud]] [[Hemoglobiin|hemoglobiini]] taset veres. Eesti diabeetikutestEestis on tulemused head või rahuldavad vaid veerandil diabeetikutest. HbA1c keskmised väärtused Eestis on 8,3–8,6%, normaalväärtuseks peetakse väiksemat kui 6,5% HbA1c väärtust.<ref name="Eesti diabeediliit. Diabeet Eestis" />