Redaktsioon: 3. jaanuar 2020, kell 01:53 redigeeri Suwa (arutelu \| kaastöö) 40 362 muudatust →‎Kirjandus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. juuni 2020, kell 19:18 redigeeri eemalda Ursus scribens (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 21 248 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: [[Pilt:Part of a sequence of pictures recording the micro-excavation of the soil block 5 (FindID 787746).jpg\|pisi\|Monoliidi harutamise neljas etapp]] [[Pilt:Part of a sequence of pictures recording the micro-excavation of the soil block 6 (FindID 787746).jpg\|pisi\|Monoliit pärast lahtiharutamise lõppu]] '''Monoliit''' [[arheoloogia]] kontekstis on teadlikult koos ümbritseva [[pinnas]]ega üles võetud [[arheoloogiline leid]] või leiukogum. ~~Monoliit~~Monoliiti toetatakse ülesvõtmisel turvaliselt ning vajab lõplikku väljapuhastamist laboris. ==Mõistest== Mõiste kasutamine jõuab arheoloogiasse 1980. aastate lõpus ja suure tõenäosusega on Eesti arheoloogid mõiste üle võtnud [[geoloogia]]st, kus see tähendab ühes tükis [[pinnas]]e ristlõiget. Enne sõna "monoliit" kasutuselevõttu tähistati monoliiti kirjeldustega nagu "leid pinnasega", "leid ühes mullaga", "lahti harutamata" ning "nagu maa seest leiti". Esineb ka leiukogumi ühtsusest ~~kõnelevad~~kõnelevaid ~~väljendid~~väljendeid "kompaktsemad tükid" ja "klimbina kaasa võtma". Monoliidina on tõlgendatud leiukogumit "kõik koos", "kõik see tervik" ja "tervena kaasa viima". Monoliidi sünonüümina on levinud sõnad "kängar", "orgaanikatomp","leiutomp", "(pinnase)päntsakas", "pinnasepäts" ja "kamakas".<ref name="2014_KAJAK_MA_arheo.ut.ee">[http://www.arheo.ut.ee/docs/K.Kajak-MA-2014.pdf K. Kajak. Monoliidid Eesti arheoloogias Siksälä kalme näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool, 2014]</ref> 22. rida: Siiani Eestis eraldatud monoliidid jäävad tikutopsi suuruse kogumi ([[Siksälä kalme\|Siksälä]] monoliit 42:2) ja 3-tonnise tervikluustiku vahele (Kukruse VI matus). Kronoloogiliselt esimene monoliit Eestis on 1936. aastal [[Rabivere raba]]st [[Turvas\|turba]]lõikamise käigus leitud 17. sajandi lõpu pooliti mumifitseerunud laip. Tegemist polnud teadliku monoliidi eraldamisega. Toonane muinsuskaitseinspektor Eerik Laid on hiljem kohapeal leiukohta inspekteerinud ning aruandest selgub, et naise surnukeha võeti peaaegu tervena üles (v.a jalalabad, mis olid turbakraavi kaevates lõhutud) ja toimetati rongiga Tartusse uuringutele. Ülesvõetud monoliiti algsel kujul enam ei eksisteeri – luud on tänaseks maha maetud ning [[ERM]]-is on [[Konserveerimine\|konserveeritud]] ja säilitatud naise [[rõivad]], mis on tänu ~~raba pinnasele~~rabapinnasele hästi säilinud. Esimesed teadlikult võetud monoliidid on 1940.–1950. aastate kiviaegsete matuste kaevamised [[Tamula asulakoht\|Tamulas]] ja [[Valma asulakoht\|Valmas]]. Üks neist on Tamula Roosisaare poisi matus linnuga. Need monoliidid pole algsel kujul tänaseni säilinud. 30. rida: Tartu Ülikooli arheoloogiakogus on 33 aastail 2003-2008 Tartus väljapuhastatud ja konserveeritud monoliiti [[Siksälä kalme]]st, Tartu Ülikooli deponeeritud TLÜ Ajaloo Instituudist<ref>http://www.arheo.ut.ee/kogud/leiukogu</ref>. Alates 2000. aastatest on monoliite võetud rohkelt. Eraldi väärib esiletõstmist [[Kukruse kalmistu]] päästekaevamine 2009–2010. aastatel, kust eraldati ja teisaldati üle 30 monoliidi. Monoliitide võtmise peapõhjus oli talvised olud, mis ei lubanud kohapeal pikalt peentest pronksspiraalidest mustrikatkete ja orgaanika väljapuhastamisega tegeleda. Tuntuim ja enim ajakirjanduses kajastamist leidnud monoliidina võetud leid on ~~Kukruse luustik VI,~~ nn [[Kukruse memm]] (Kukruse luustik VI), mis võeti üles kolmetonnise plokina ja see on seni mastaapseim omataoline ettevõtmine Eestis.<ref name="2014_KAJAK_MA_arheo.ut.ee" /> ==Vaata ka==

Monoliit (arheoloogia): erinevus redaktsioonide vahel