Vikipeedia

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Hummel15 (arutelu | kaastöö)
3419 muudatust
PResümee puudub
10. rida:
1939. aasta suvel toimusid [[Inglise-Prantsuse-Vene läbirääkimised]], talitsemaks Saksamaad. Balti riigid kahtlustasid, et nende seljataga tehakse mõjusfääride või nö garanteerimise otsuseid Nõukogude Liidu kasuks ja tundsid end ebamugavalt. Läbirääkimised lõppesid aga tulemusteta. Hiljem selgus, et Nõukogude Liit oli samaaegselt alustanud salaja läbirääkimisi ka Saksamaaga.
 
14. - 17. augustil toimusid kogu Soome lahe ulatuses suuremahulised Balti laevastiku manöövrid, kus harjutati tegevust peamiselt Saksa sõjalaevade vastu, kes saabuksid toetama Eesti kaitsmist Punaarmee maismaarünnaku korral.
 
[[23. august]]il 1939. kirjutasid [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[välisminister]] [[Joachim von Ribbentrop]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Rahvakomissaride Nõukogu]] esimees [[Vjatšeslav Molotov]] [[Moskva]]s üllatuslikukt alla [[mittekallaletungileping]]ule, mille salajases lisaprotokollis jagati omavahel [[Ida-Euroopa]]: Berliin sai [[Poola]] lääneosa ja [[Leedu]] (viimane läks hilisema täienduslepinguga siiski Nõukogude Liidule), Moskvale jäid [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], Ida-Poola ja [[Bessaraabia]]. Loetud päevadega jõudis info salaprotokollist tegelikult ka Eesti ametkondadeni, kuid seda ei avalikustatud.
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 101I-121-0012-30, Polen, deutsch-sowjetische Siegesparade, Panzer.jpg|pisi|Saksa mootorratturid ja Vene tank ühisparaadil Poolas septembris 1939]]
'''[[1. september|1. septembril]] 1939. algas [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[Poola Teises maailmasõjas|kallaletungiga]] [[Poola]]le [[Teine maailmasõda]].''' Sõja puhkemise järel kuulutas President Konstantin Päts oma otsusega nr 179 1. septembrist 1939, et Eesti jääb välisriikide vahel puhkenud sõjas erapooletuks. [[17. september|17. septembril]] 1939. [[NSV Liidu kallaletung Poolale|tungisid Poola]]sse [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] väed. Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid sõja Poolat rünnanud Saksamaale, aga mitte paar nädalat hiljem samuti Poola tunginud NSV Liidule. Juba [[23. september|23. septembril]] 1939 pidasid Poola pinnal kokku saanud [[Wehrmacht]] ja [[Punaarmee]] koos võiduparaadi [[Brest (Valgevene)|Brest]]is, tähistamaks ühist võitu Poola üle. See tekitas Eestis kõhklusi, et Nõukogude Liidul on Ida-Euroopas nö vabad käed. Sõjategevus Poolas tähendas, et Balti riigid lõigati maismaalt praktiliselt ülejäänud Euroopast ära, mis põhjustas lisaks veel Saksamaa poolt Inglismaale kehtestatud mereblokaadiga tarbekaupade tarneraskusi.
22. rida:
Sõja puhkemine põhjustas Eestile majanduslikke raskusi ja selgus, et Nõukogude Liit on huvitatud vastastikuse kaubavahetuse laiendamisest ja transiidist. 1939. a 12. septembril sõitiski Eesti välisministeeriumi väliskaubanduse osakonna direktor [[Georg Meri]] uue kaubanduslepingu sõlmimiseks Moskvasse läbi rääkima.
[[Pilt:Orzel incident in Uus Eesti.jpg|pisi|Artikkel Poola allveelaevast ja Eesti mereväelastest ajalehes [[Uus Eesti]] septembris 1939]]
[[14. september|14. septembri]] öösel saabus ootamatult Tallinna reidile sõjas osaleva Poola allveelaev '''[[Orzeł]]''' ja soovis kasutada neutraalses riigis abi - komandör olevat haige ja laeval rike. Laev interneeriti peagi Eesti võimude poolt, kuid meeskond jäi veel laeva. Kui aga NSV Liit [[17. september|17. septembril]] [[NSV Liidu kallaletung Poolale|Poolale kallale tungis]], õnnestus Orzeł-il järgmise päeva ööl Tallinnast põgeneda. Tulemusi ei andnud laeva otsingud Eesti vetes järgmistel päevadel. Nõukogude Liit aga kasutas olukorda ära, et tungida vaenuliku allveelaeva otsingute ettekäändel mitmel korral Eesti territoriaalvetesse ja [[õhuruum]]i. Üks täpselt teadmata Nõukogude allveelaev teostas ka ebaõnnestunud [[torpeedo]]rünnaku Eesti [[miiniveeskaja]]le [[Suurop]], mis oli Poola allveelaeva otsimas. VäliministerVälisminister Vjatšeslav Molotov teatas Moskvas saadik August Reile, et Nõukogude Liit laseb otsida Poola allveelaeva ka Tallinna ümbruses. Järgmisel päeval teatas Rei vastuseks, et Eesti valitsus peab otstarbekaks, et Nõukogude Liit käivitab Poola allveelaeva otsingud. 19. septembril ilmusid Nõukogude sõjalaevad [[Aegna]] ja [[Naissaar]]e juurde, üle Tallinna lendasid aga madalalt 10 Nõukogude sõjalennukit. 21. septembril jõudis kadunud allveelaev viimaks [[Rootsi]] rannikule, kus saadeti paadiga maale Tallinnast põgenemisel vangistatud Eesti mereväelased.
 
Eesti-Vene kaubandusläbirääkimised Moskvas kestsid 10 päeva ja kulgesid soodsalt. Allveelaeva intsidenti ei arutatud. [[22. september|22. septembril]] saabus Eesti välisminister [[Karl Selter]] isiklikult koos abikaasaga Moskvasse, et [[Eesti – NSV Liidu kaubandusleping]]ule alla kirjutada. '''[[24. september|24. septembril]] esitas NSV Liidu valitsus välisministrile aga ootamatult nõudmise [[sõjaväebaas]]ide rajamiseks Eesti territooriumile'''. Ettekäändeks toodi [[Poola]] allveelaeva põgenemine nädal varem. Moskva süüdistas nüüd Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises – Poola meremeeste mahitamises ja "nende põgenema aitamises" – ning nõudis Eestilt [[ultimaatum|ultimatiivselt]] vastastikuse abistamise pakti allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjalise jõuga. Eesti välisminister pidi sõitma kokkuleppe kohaselt esmalt Tallinna nõu pidama, kuid kutsuti kaaskonnaga keskööks tagasi nõupidamisele, kus esitati juba valmis abistamise pakti projekt.
144. rida:
* [[s:Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt (Pm 1939)|Pakti tekst, nagu see avaldati 1939. aasta Postimehes]]
*[[Eve Kubi]]. [http://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2011/03/KVUOA_Toimetised_13_Kubi.pdf Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise leping ning sellest lähtuvad hilisemad kokkulepped] KVUOA Toimetised nr 13.
* Allan Käro. Miks eesti 1939. aastal nii kiiresti alistus. Postimees 4.okt. oktoober 2014. http://arvamus.postimees.ee/2942953/
 
{{Eesti Teises maailmasõjas}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_ja_NSV_Liidu_vaheline_vastastikuse_abistamise_pakt"