Isemajandava Eesti ettepanek: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Lingitäpsustus: Oblast → oblast (NSVL) |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Nelja mehe ettepanek Edasi leheküljel.jpg|pisi|Ettepanek ajalehes Edasi]]
'''"Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele"''' ehk '''IME ettepanek''' ilmus [[24. september|26. septembril]] [[1987]] [[Tartu]] ajalehes [[Edasi (ajaleht)|Edasi]]. Selle kirjutise autoriteks olid märgitud [[Siim Kallas]], [[Tiit Made]], [[Edgar Savisaar]] ja [[Mikk Titma]] ning
Ettepaneku väljatöötamine algas tollase [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee|Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee]] arengustsenaariumidega tegeleva osakonna juhataja Edgar Savisaare initsiatiivil. Initsiatiiv toetus [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe [[Nikolai Rõžkov]]i vihjele vajadusest genereerida üldises [[perestroika]] tuhinas ideid majanduse juhtimise parandamiseks. Rõžkov käis Tallinnas 19. detsembril 1986 avamas [[Muuga sadam|
Sellele reageeris Savisaar ning kutsus 18. augustil 1987 kella 10-ks Plaanikomiteesse grupi tollaseid nimekaid noorema generatsiooni teadlasi. Vaja olevat arutada, milliseid ettepanekuid majanduselu korrastamiseks võiks Eesti Moskvast tulnud käsu peale või soovituse kohaselt välja pakkuda, et leevendada räiget stagnatsiooni ja üle poole sajandi toiminud [[liiduvabariik]]ide ekspluateerimist NSV Liidu keskvõimu poolt. Vaja olevat rahvusvabariikidele suuremat majanduslikku enesemääramise õigust.
Plaanikomitee parteikomitee nõupidamisesaali kogunesid Ministrite Nõukogu esimehe abi [[Rein Kaarepere]], Tallinna Polütehnilise Instituudi tööstuse juhtimise ja planeerimise kateedri dotsent [[Peeter Kross]], Kvalifikatsiooniinstituudi direktor [[Jaak Leimann]], Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi teadusdirektor [[Olav Lugus]], Õpetajate Täiendusinstituudi dotsent Tiit Made,
Arutelu juhtis Savisaar. Ettepaneku koostamine käivitus [[ajurünnak]]u korras. Kahetunniline mõttevahetus olevat olnud elav, kus vabameelseid ideid laekus seinast seina. Jutt keerles selle ümber, kuidas saada [[Kreml]]ilt kätte õigus ise otsustada oma majandusasjade üle. Üldiselt idealiseeriti perestroika ideoloogiat. Tulemuseks oli, et otsustati genereerida ettepanek, mis üdini muudab Eesti NSV-s kehtivat majandusmehhanismi.
16. rida:
[[Pilt:Kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele üleviimise ettepaneku originaalkäsikiri.jpg|pisi|Originaalkäsikiri koos ajalehe Edasi toimetaja [[Mart Kadastik]]u parandustega]]
Edasi toimetaja [[Mart Kadastik]] oli otsekohe valmis artiklit avaldama. Käiku läks Rahva Hääle blanketile ümber löödud trükivalmis tekst. Originaalkäsikirjal on Rahva Hääle nimi maha tõmmatud ning Edasi käsitsi asemele kirjutatud. Peale on löödud 25. septembri kuupäeva kandev laekumist tähistav Edasi tempel. Tekst kandis numbrit 5447 ning Mart Kadastik oli kirjutanud pealdisesse resolutsiooni "Palun mitte keeleliselt parandada!" ja korralduse "Täna!". Tekstis on küll Kadastiku enda käega tehtud kergeid redaktsioonilisi parandusi. See tekst löödi veel kord masinal ümber ja alles selle käigus võttis pealkiri lõpliku kuju, milleks oli "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele!".
Selle kümme teesi (põhiprintsiipi) olid järgmised:
28. rida:
:7. Majanduses valitseb organisatsiooniline paljusus, kusjuures igati soodustatakse tarbija pärast konkureerivate ettevõtete olemasolu. Laiendatakse kooperatiivset tootmist, osa ettevõtete tegevus rajatakse [[aktsiaselts]]i põhimõttele. Ettevõtete loomiseks ja nende tegevuse korraldamiseks tõmmatakse kaasa nii Eesti NSV elanike rahalised vahendid kui ka väliskapital. Toodete kvaliteeti hinnatakse lähtudes rahvusvahelistest standarditest.
:8. Tööjõu liikumist isemajandamisele üle läinud liiduvabariigi ja teiste NSV Liidu osade vahel reguleeritakse tööjõu ratsionaalse kasutamise erirežiimiga.
:9.
:10. Otsustamisõigus antakse sinna, kus luuakse tulemusi. Majanduse organisatsiooniline ühitamine areneb alt üles, s.t kõrgemalseisvaid organisatsioone luuakse ettevõtete poolt ja nende algatusel, kui seda peetakse otstarbekaks.
44. rida:
Nelja mehe ettepanekust kujunes vaatamata nii mõnegi Eesti NSV autoriteetse institutsiooni ja võimutegelase vastuseisule hoopis tõsine poliitiline aktsioon ning tõeline rahvahariduslik ettevõtmine. Algas senitundmatute turumajanduslike põhimõtete selgitamine. Seni tsentraliseeritud majandamise küsimustega kokku puutunud teadlased, sotsioloogid, filosoofid, ajakirjanikud ja kultuuriinimesed hakkasid omandama neile täiesti uusi teadmisi, mida mõne aasta pärast vaja läks. See üldteoreetiline ettevalmistus andiski Eestile võimaluse taastada iseseisvus ja teha kiire ning pikk hüpe [[sotsialism]]ist [[kapitalism]]i.
Ettepaneku ja IME programmi teene kokku oli sedavõrd suur, et kui [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] taastas 20. augustil 1991 Eesti iseseisvuse, olid tulevase majandus- ja rahandussüsteemi põhimõtted suures plaanis selged, rahvale selgeks räägitud ning esimesteks omapead tegutsemise sammudeks ka läbi harjutatud.
Iseseisvuse taastamise eelõhtul ametisse asunud [[Edgar Savisaare valitsus|Savisaare valitsusel]] oli läbimõeldud majandusalase tegutsemise kontseptsioon olemas. Kuid materiaalsed võimalused piirasid tugevalt teoreetilise kontseptsiooni ellurakendamist. Ajaloolasest peaminister Savisaar ise oli läbinud omamoodi kõrgetasemelise majandusülikooli kursuse, mis seda ametit pidavale inimesele on hädavajalik, et valitsust õiges suunas tegutsema suunata. Võrreldes teiste endiste sotsialistlike liiduvabariikidega, eriti Läti ja Leeduga, oli Eesti saanud sedavõrd suure üldteoreetilise edu turumajanduse aluste sisseseadmisel, et just Eestile tehti Balti riikidest esimesena ettepanek astuda [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmeks.
| |||