Elmar Järvesoo: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Merleke5 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
MarkoKass (arutelu | kaastöö)
Täiendasid Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi tegevusega seonduvaid detaile
1. rida:
'''Elmar Järvesoo''' (kuni 1935. aastani '''Elmar Gerberson''', [[22. märts]] [[1909]] Saarde vald, [[Pärnumaa]] – [[7. detsember]] [[1994]] [[Ormond Beach]], [[Florida]]) oli Eesti [[poliitik]] ja põllumajandusteadlane.
 
Lõpetas Pärnu linna poeglaste gümnaasiumi. 1928. a. kevadel siirdub vabatahtlikuna kaitseväkke, kus teenis pioneeripataljonis. Ta on lõpetanud Sõjakooli aspirantide klassi. Reservi arvatud 1930. a. ja ülendati tehnilise väe lipnikuks gaasiasjanduse erialal<ref>Päewaleht, nr. 179, 6 juuli 1939.</ref>.
Tema abikaasa oli eesti kunstipedagoog, maalikunstnik ja kodukaunistaja, avalikkusele Eesti suurima eraannetajana tuntud [[Aino Järvesoo]]. Nende toetusel osteti Tartusse Baeri tänavale maja [[Üliõpilasselts Liivika|üliõpilasseltsile Liivika]], mille liige oli Elmar Järvesoo 1937. aastast kuni surmani.
 
misjärel astus ta Tartu Ülikooli Põllumajandusteaduskonda. mille lõpetas 1934. aastal. Tegelikul põllutöö praktikal oli Taanis. Töötas [[Akadeemiline Põllumajanduse Selts|Akadeemilise Põllumajandusliku Selts]]<nowiki/>i stipendiaadina Soomes ja oli Tartu Ülikooli kultuurtehnika ja geodeesia kabineti assistendiks kuni asus 1937. a. sügisel Põllutööministeeriumi stipendiaadina end täiendama agraarökonoomilistes ja eriti talutööde ratsionaliseerimise küsimustes Berliini ülikooli juurde<ref>Uus Eesti, nr. 179, 6 juuli 1939.</ref>. 1939. a. sügissemestril täiendab end Rootsi Põllumajandusülikooli Ultuna campuses.
 
Elmar Järvesoo kaitses doktoriväitekirja Berliinis 1939 aastal Friedrich Wilhelmi Ülikoolis. Dissertatsiooni teemaks oli "Voraussetzungen und Richtlinien zur Mechanisierung der Landwirtschaft in Estland" ehk Eesti põllumajanduse mehhaniseerimise eeldusi ja sihtjoon. Juhendajateks professorid Deneker (põllumajandusmasinad ja -riistad) ja Ries (talutööde ratsionaliseerimine)<ref>Päewaleht, nr. 179, 6 juuli 1939.</ref>. Viibis teadustööl stipendiaadina mitmes välisriigis<ref>Agronoomia, 1939 nr. 9</ref>. Väitekirja kaitsmisjärgselt oli ta Põllumajandusliku Uurimise ja Katsemajanduse Komitee teaduslik sekretär<ref>Agronoomia, 1940, nr. 3</ref>.
 
Kuni 1944 lahkumiseni oli dr. Järvesoo Põllumajandusliidu peanõunikuna Põllumajanduse Mehhaniseerimise Keskühistu nõukogu liige<ref>Sakala, nr. 97, 28 juuni 1944</ref>.
 
Pärast sõda täiendab end Massachusettsi riigiülikoolis Amherstis USA-s (1950–53), Põhja-Carolina põllumajandusülikoolis (1960-61) ning Harvardi ülikoolis Bostonis (1968-69). Järvesoo oli 1966. a. sügissemestril Soomes Fulbright professorina, õpetades seal Helsingi kaubanduskoolis ning Svenska Handelsskolas majandust. 1971/72 õppeaastal oli vahetusprofessorina Freiburg/Breissau ülikoolis Lääne-Saksamaal<ref>Dr. agr. Elmar Järvesoo prof. emer. elu ja töö. Üliõpilasselts Liivika kirjastus Toronto, 2001. 236 lk.</ref>.
 
Tema abikaasa oli eesti kunstipedagoog, maalikunstnik ja kodukaunistaja, avalikkusele Eesti suurima eraannetajana tuntud [[Aino Järvesoo]]. Nende toetusel osteti Tartusse Baeri tänavale maja [[Üliõpilasselts Liivika|üliõpilasseltsile Liivika]], mille liige oli Elmar Järvesoo 1937. aastast kuni surmani.
 
Kuulus haridusministrina [[Tõnis Kindi valitsus|Tõnis Kindi eksiilvalitsus]]<nowiki/>se.
 
[[Akadeemiline Põllumajanduse Selts|Akadeemilise Põllumajanduse Selts]]<nowiki/>i liige 1930. a.-st ja auliige 1990. aastast. Ta oli seltsi teadusajakirja [[Agronoomia (ajakiri)|Agronoomia]] toimetuse sekretär oktoobrist 1932 kuni veebruarini 1935<ref>Karelson, M. 1990. Agronoomia 1920...1940. Agraarteadus I. 1, lk 9-18.</ref>.
 
== Kirjandus ==