Kveeni keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
8. rida:
'''Kveeni keel''' (''kainun kieli'', ''kveenin kieli'', ''kväänin kieli'' ja ''meiðän kieli''<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.omniglot.com/writing/kven.htm|Pealkiri=Omniglot, kveenid|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>'')'' on [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keel]], mida räägivad peamiselt [[Põhja-Norra|Põhja-Norras]] elavad [[kveenid]]. Varem peeti kveeni keelt [[soome keel]]e [[murre|murdeks]].
 
1996. aastal said kveenid Norras ametliku vähemuse staatuse ning 2005. aastal tunnistatitunnustati kveeni keelt Norra vähemuskeelena. Toona arvati Norras olevat 2000–8000 kveeni keele kõnelejat.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://fennougria.ee/rahvad/laanemeresoome-rahvad/soomlased/kveenid/|Pealkiri=Fennougria, kveenid|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
Kveeni keel on lähedaselt seotud kolme [[Soome-ugri keeled|soome-ugri keelega]], mida räägitakse Põhja-[[Skandinaavia]]s: [[meä keel]], [[karjala keel]] ja [[soome keel]]. Kveeni, meä, karjala ja soome keele rääkijad saavad üksteisest üldiselt ilma raskusteta aru.
14. rida:
Kveeni keel on laenanud mitmeid sõnu [[norra keel|norra keelest]], näiteks kasutatakse sõna ''tyskäläinen'' (sakslane) soomekeelse sõna ''saksalainen'' asemel. Kveeni keel kasutab ka mõningaid vanu soome keele sõnu, mida [[Soome]]s enam ei kasutata.<ref name=":0" />
 
Alates [[1860]]-ndatest. aastatest üritas Norra valitsus kveene assimileerida. Keelati kveeni keele kasutus koolides ja valitsusasutustes, kveenikeelsed kohanimed asendati [[norra keel|norra]] omadega. Alates [[1970]]-ndatest on kveenidel ja [[saamid|saamidel]] lubatud oma [[keel]]i kasutada. [[Kveeni kultuur]]i ja keele vastu on tõusmas huvi ja nende populaarsus kasvab.<ref name=":0" />
 
[[Uurali keelkond|Uurali keelkonna]] kõigile keeltele omaselt on kveeni keel [[Soovõrdsed keeled|soovõrdne]], selles puudub grammatiliselt sugu.